Tarmo Linnamägi: mis sellest plokiahelast üldse sai?
Aastaid kuust-seitse tagasi oli raske leida päeva, kus mõni pealkiri poleks kuulutanud, et plokiahel on peagi kõike muutmas. Täna leiab see mainimist haruharva – enamasti krüptovaluutade kontekstis – ning avalikkuse tähelepanu on haaranud järgmised edevad tehnoloogiad, peamiselt tehisintellekt. Kuigi plokiahelast täna enam tõesti eriti juttu ei tehta, siis pole see tegelikult kadunud kuskile.
Plokiahel pole midagi uut, aga suure mürtsuga jõudis see laiema avalikkuse ette möödunud kümnendil. Peaasjalikult oli selle võidukäigu taga kürptovääringute maailm ja avalik debatt, kas Bitcoin ja Ethereum on järjekordne pettus või tulevikku muutvad lahendused. Kuigi toona said peamiselt tähelepanu just finantsteemad, siis rõhutasid asjatundjad juba nende debattide taustal, et plokiahela reaalne võimekus on oluliselt suurem.
Krüptovaluutad pole täna kuskile kadunud, kuid nii nagu on langenud neile pühendatud artiklite hulk, saab järjest vähem tähelepanu ka plokiahel ise. See aga ei tähenda, et see kadunud oleks või keegi sellega enam ei tegeleks. Tegeleb küll ja suurimaid läbimurdeid leiab just neist valdkondadest, mida asjatundjad kunagise krüptobuumi ajal esile proovisid tõsta – tervishoid, pangandus, valitsemine, digitaalne identiteet ja kõik muu, kus andmete valiidsus on kriitilise tähtsusega.
Lihtne ja keeruline
Tehnoloogiliselt on plokiahel üheti meeletult lihtne, teisalt meeletult keeruline. Kõige lihtsam on seda aga mõista tehnoloogiana, mis lubab talletada informatsiooni kujul, mida pole võimalik muuta. Kui salvestad andmed lihtsalt failina kõvakettale, saab neid muuta ja kõik jäljed sellest tegevusest likvideerida. Kui salvestad andmed plokiahelasse, talletub info sinna igaveseks. See info saab olla avalik või privaatne, jagatud või vaid enda käes hoitud.
Selle lähenemise esimene reaalselt populaarne kasutusvaldkond oligi krüptovääringute maailm ning kuigi need pole kuskile kadunud, siis on kunagi uudsena tundunud tehnoloogiline lahendus leidmas oma teed ka järjest soliidsematesse paikadesse. Mitmed suurpangad kasutavad plokiahelat selleks, et hallata rahvusvahelisi makseid, alternatiivbörsid kasutavad seda kapitalitoimingute läbiviimiseks, kindlustused kasutavad seda kahjujuhtumite haldamiseks ning tervishoiusektoris kasutatakse seda patsiendiandmete hoiustamiseks, jagamiseks ja kaitsmiseks.
Ja see on vaid osa valdkondadest, kuhu tänaseks plokiahela kombitsad ulatuvad. Mõned aastad tagasi võisid osad ettevõtted selle kasutamise osas ettevaatlikud olla, kuna avalikkuse silmis võrdus plokiahel krüptoturuga, mis omakorda võrdus veidi arusaamatu ja pettuse lõhnaga temaatikaga. Viisakas ettevõte ei saanud tõsise näoga tehnikavõõramatele klientidele öelda, et nende andmed on plokiahelas.
See on siin, et jääda
See pilt on nüüdseks muutunud. Krüpto ja plokiahel kuuluvad endiselt tihtilugu samasse lausesse, kuid mida päev edasi, seda universaalsemalt aktsepteeritavaks on uuematsorti tehnoloogia laiema avalikkuse ees muutunud. Stigma on kadunud ja tundub, et avalikkuse hoiakud on pöördunud. Krüptovääringuid võõristavad paljud tänaseni, samas ei pööritata enam liigselt silmi, kui kuuldakse, et pangaülekande juures mängis rolli ka plokiahel.
Plokiahel on siin, et jääda. Esimesed kasvuvalud ja üleöö rambivalgusesse sattumine on üle elatud, haavad on paranenud ja vähemalt praegu ei viita miski, et see on minemas 3D-telerite teed – ideena äge, reaalsuses kasutamatu. Kunagisest moesõnast on saanud midagi sellist, mis suudab päriselt pakkuda suurt väärtust. Suure tõenäosusega võime peagi näha, mis sellest lapsekingadest välja kasvades päriselt saab.
