Toomas Polli: uhkest palgast üksi IT-spetsialistide leidmiseks ei piisa

IT-sektorist rääkides saab harilikult enim tähelepanu kogenud spetsialistide kõrge palk, kuid oma ala tippude meelitamise ning hoidmise juures on palganumber vaid baastase – kõrget palka suudavad vajadusel pakkuda kõik. Kui ettevõte soovib päriselt konkurentsivõimelist IT-tiimi pidada, tuleb lisaks rahalisele poolele pakkuda veel midagi palju enamat, mida niisamalihtsalt konkurendi juurest ei leia, räägib Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli.

Kuigi palk on oluline pea kõigi jaoks, siis mingist piirist jõuab paljude tippspetsialistide jaoks kätte tase, kus igakuised sissetulekud on piisavad, et pelgalt kõrgema palga pärast uut tööd otsima ei hakata, vaid pigem soovitakse leida väljakutse, mis rahuldab mõnd teist vajadust. Keegi ei taha küll tööd vahetades palgas alla tulla, kuid erinevalt noorematest spetsialistidest, kes alles oma kogemustepagasit üles ehitavad, saab tööotsingutel rohkem keskenduda väärtuspakkumise teistele aspektidele, teades, et kasvõi samaväärse töötasu säilitamisel on kõik hästi.

Turg on muutunud

Mida vähemoluliseks muutub see, kas uuel töökohal on palganumber 5, 10, või 20 protsenti kõrgem, seda olulisemaks muutub aga see, mida töö endast päriselt kujutab ning mis on see, millega igapäevaselt tegeleda saab. Iga ettevõte peab tipptalendi meelitamiseks välja käima oma väärtuspakkumise ning mõistma, et kindlatele aspektidele keskendumine tõmbab ligi kindlate huvide ja soovidega inimesi. Seejuures võib see “midagi veel”, mida palga kõrval pakutakse, ettevõtete vahel meeletult erineda.

Kui mõned aastad tagasi üritati töötajaid enda juurde saada liumägedega kontoritega ja meeletute vaadetega pilvelõhkujate kõrgelt korruselt, siis pärast koroonaaega on turg muutunud – pole mõtet keskenduda punnis kontori külmkapile ja igapäevasele pitsale, kui tegelikult käib kontoris olematu hulk töötajatest. Selle asemel on näha, et värbamises saadab edu ettevõtteid, kes suudavad pakkuda tõeliselt huvitavaid väljakutseid, intrigeerivaid tehnoloogiaid ning töökultuuri, mis pakub inimestele midagi sellistki, mida nad küsidagi ei osanud.

See aga ei tähenda, et koroonajärgsel ajal kõik töötajatele samadel meetoditel silma üritaks paista. Iga organisatsioon on erinev ja suudab pakkuda midagi omanäolist. Kui Elisa puhul võib tööotsijale silma hakata näiteks neljapäevase töönädala pilootprojekt või see, et töötada saab asjade kallal, mida kasutatakse ise ja mida kasutab iga kolmas inimene, kes tänaval vastu jalutab, siis mõne teise inimese jaoks võib hoopis ahvatlevalt kõlada naaberettevõtte loosung, kus lubatakse arendusprojekte, mis lähevad kasutusse mõne väga kitsa nišiprobleemi lahendamiseks. Kõigile oma.

Asjad peavad muutuma

Nii nagu on erinev iga ettevõtte väärtuspakkumine, on erinev ka see, millistel inimestel paneb pakutu kõrvad liikuma. Värbavad juhid ning tööandjabrändingu eest vastutavad spetsialistid peaks selgelt mõistma, et kui soov on leida näiteks pika kogemusega ning stabiilsust austavaid spetsialiste, siis liialt idufirmaliku või “lammutame-lõhume-magame-kordame” suuna võtmine meelitab pigem ligi inimesed, kes just midagi sellist otsivadki, jättes külmaks kõik need, keda ettevõte tegelikult oma ridades näha sooviks.

Niisamuti ei tasu arvata, et korra välja hõigatud väärtuspakkumine on see, mille peal saab järgmised 20 aastat sõita. Nii nagu on pidevalt muutumas maailm ja IT-turg, nii peab olema muutumisvõimeline ka see, mida organisatsioon oma töötajatele pakkuda suudab. See, mis läks inimestele korda eile, ei pruugi enam kedagi ligi meelitada täna – kunagi lubasid suurkorporatsioonid ühel reedel kuus teksapükse kanda, täna naerdaks nad sellise lubaduse välja hõikamise peale toast välja.

Õige ja ajaga sobiva väärtuspakkumise leidmise kõrval on kriitiliselt oluline ka see, et välja lubatu ka reaalsuses tõele vastaks, mitte poleks tegu üleilustatud turunduse või valesti esitatud tingimustega – kui ettevõte lubab oma reklaammaterjalides suurelt välja kaugtöö võimaluse, siis peab seda ka päriselt piisavas mahus võimaldama, mitte lubama inimesi kodukontorisse üheks päevaks kolme kuu jooksul. Ei ole haruldane kohata lubadusi, mida tegelikult täita ei suudeta ning see langetab tööotsijate usku kõikide tööandjate pakutu suhtes. 

Sestap on oluline, et jätkuvale kasvule panustavad ettevõtted mõistaks, et nii IT-septsialistide kui ka teiste oma ala tippude leidmiseks ja hoidmiseks ei piisa rahapakiga surnuks löömisest, pealiskaudsete või üleilustatud väärtuste välja hõikamisest, või sellestki, et ettevõtte enda bränd on tugev. Tööturg on meeletult konkurentsitihe, töötajad on jõupositsioonil ning tööandjad on need, kes peavad suutma pakkuda midagi sellist, mida naabermajast ei leia.