Korduma kippuvad küsimused
Üha rohkem seadmeid kasutab internetti: nutitelefonid, aktiivsusmonitorid, meditsiiniseadmed, isejuhtivad autod jne – seetõttu on kasvanud ja kasvab ka edaspidi internetivõrgu koormus ning vajadus kiirema andmemahu edastamise võimekuse järele.
5G on viienda põlvkonna mobiilside tehnoloogia, mis aitab luua kiiremaid kodu- ja kontoriühendusi ning hilisemas faasis arendada välja ka uuemaid asjade interneti võrke (Internet of Things ehk IoT).
Üha kasvava andmemahu edastamise kontekstis on 5G võrk seega vajalik nii elanikele, avalike teenuste osutajatele kui ka seadmetele, mis vajavad usaldusväärset ja kiiret internetti.
5G tehnoloogia edukas rakendamine on majanduse arengu, tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvu jaoks hädavajalik. Seetõttu on Eestile oluline olla selle valdkonna liidrite seas ning tagada 5G-tehnoloogia eduka kasutuselevõtu ja arendamise jaoks ka piisav raadiospekter.
Mobiilside on igapäevaselt kasutatav tehnoloogia lähedastega suhtlemiseks, vajaduse korral päästeteenistuse kutsumiseks ning isegi valimistel hääletamiseks. 5G ei ole võrreldes 4G võrguga samas midagi uut ja revolutsioonilist – tegemist on mobiilsidetehnoloogia loomuliku edasiarendusega.
5G võimaldab 4G võrgust kiiremat andmeside ning tagab uutele kasutusjuhtudele vajaminevad kiirused. Suuremad kiirused on vajalikud
aina kvaliteetsemaks muutuva sisu jaoks – näiteks muutub voogedastatav videosisu ajas kvaliteetsemaks;
täiesti uute interneti kasutusvõimaluste jaoks – näiteks vajavad isejuhtivad autod turvalise transpordi tagamiseks kiiret võrguühendust.
5G võimaldab hetkel laboritingimustes andmeid vahetada kiirusega 2–3 Gb sekundis, igapäevases kasutuses jääb see näitaja esimestel aastatel maksimaalse kiiruseni 1 Gb sekundis. Sellise kiirusega internetti võimaldab hetkel vaid kaabelühendus.
Varasemate tehnoloogiatega võrreldes on 5G eelis ka väiksem hilistumine ehk latentsus (ingl k latency), avaldudes 5G võrguarenduse faasis küll hinnanguliselt mõne aasta pärast. Hilistumine on ooteaeg, mis pikendab tegelikku või ootuspärast reaktsiooniaega ehk aega andmete saatmisest andmete kohale jõudmiseni. Tulevikus võimaldab 5G tehnoloogia saavutada kiireid ühendusi, mille hilistumine on inimsilmale ja -kõrvale tajumatu. See omakorda võimaldab arenguhüppeid paljudes eluvaldkondades nagu näiteks transport, meditsiin, meelelahutus jne.
See sõltub lõppkasutaja seadmetest ja võrgu tehnoloogilisest ülesehitusest ning konkreetne number võib olla eksitav. Laboritingimustes ulatuvad kiirused kuni 2–3 Gb sekundis, kuid tavavõrgus ei ole selliseid kiiruseid lähiaastatel siiski võimalik saavutada. Et Eestis välja jagatud sageduslubadel on Venemaa-poolsed piirangud, on 5G kasutamise esimeste aastate jooksul võimalik sagedusvahemikust kasutada vaid poolt, mis mõjutab oluliselt ka ühenduse maksimumkiiruseid (need ulatuvad kiiruseni 1 Gb sekundis).
Näeme, et 5G andmemahtudest ja -kiirustest on kliendil enim kasu kodu- ja kontoriinterneti kasutamisel ning sellest me Elisa 5G leviala rajamisel ka lähtume. Sellega toetame ühtlasi Elisa olemasoleva era- ja ärikliendi kasutuskogemuse jätkuvat edasi arendamist.
Meie eesmärk Elisas on parandada ennekõike üle õhu interneti kättesaadavust ja kvaliteeti piirkondades, kus seda teenust massiliselt kasutatakse. Seetõttu jõuabki 5G võrk esimesena olemasolevate Elisa kodu- ja kontoriinterneti klientideni.
Alates sügisest 2022 on vastava teenuse tellimisel võimalik 5G teenuseid kasutada ka nutitelefonides, tahvlites jm seadmetes.
Esialgu plaanib Elisa 5G võrgu viia piirkondadesse, kus on enim üle õhu internetikasutajaid. Paigaldame 5G võrguseadmed esmalt olemasolevatesse Elisa tugijaamadesse ning need hakkavad paiknema erinevates maakondades üle Eesti.
Vastavalt EL-i riikide kokkuleppele on eesmärk tagada 5G ühendused ka suuremates linnades ja riikide transpordikoridorides. See tähendab, et vajalik on teatav tugijaamade tihedus linnades ja ka suuremate (raud)teede ääres. 5G arendamine pole siiski sprint, vaid maraton – kõige enam on sellest alguses kasu just suuremate 4G andmemahtude suunamisel 5G võrku.
Esimeses etapis keskendub Elisa oma olemasoleva kliendi kasutuskogemuse parandamisele ning pakub neile 4G võrgust 5G võrku kolimise võimalust. Sellega vabaneb andmemaht nende klientide jaoks, kes kohe 5G võrku minna ei saa või ei soovi, tagades seeläbi parema kasutuskogemuse kõigile.
Võrreldes 4G võrguga on 5G puhul kasutusel kõrgemad sagedused ning sellest tulenevalt on ka 5G signaali ulatus tänasest väiksem. Kuidas see asjaolu praktikas hoonete, sõidukite ja ehitusmaterjalide puhul 5G levi piirama hakkab, näitab aeg. Koduse ja kontori internetiühenduse puhul liigume täna ka juba 4G võrgu puhul üha enam väliruuterite kasutamise suunas, võimaldades saavutada siseruumides väga hea välilevi.
G võib füüsikas tähistada sõna gigaherts, mobiilivõrgus aga generatsiooni ehk põlvkonda. Mobiilside puhul ei tulene mõiste 5G seega elektromagnetlainete spektri 5 GHz alast, vaid 5. põlvkonna mobiilside tehnoloogiast. Ruuteril tähendab märge 5 GHz, et ruuter kasutab Wi-Fi edastamiseks 5 GHz sagedusala (seda on Wi-Fi ruuterid kasutanud juba viimased kümmekond aastat).
5G tarbimiseks sobivad kõik tänased 4G toega SIM-kaardid. Juhul, kui sul on vaid 3G toega SIM-kaart, tuleb see 5G teenuse kasutamiseks välja vahetada.
