Sami Seppänen: teeme kodukontori maksukorda!

Peame looma võimaluse teha inimestele kodus töötamine, sh interneti, vajaliku mööbli, seadmete või ka muu inventari soetamise näol mugavaks erisoodustusmaksu ja bürokraatiata, kirjutab Elisa Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen.

Nagu kogu ülejäänud maailmas on Eestiski pandeemiast tingitud eriolukorras reegliks tühjaks jäänud kontorid ning töötamine kodust kaugtöölahendusi kasutades. Vundament ehk n-ö kodukontori hügieen on meil selleks väga hea – netiühenduvus kolleegide, partnerite ja klientidega on tagatud kõikjal. Kuid on üks suur tähelepanek, mille on nüüdseks teinud ilmselt kõik, kel võimalik kaugkontorist töötada: vajadus reaalselt tööks sobilike tingimuste järele. Nädal-kaks võib küll köögilaua taga või diivaninurgal arvutis tööasjad aetud saada, ent kuu või lausa kaks järjest ei ole see toimepidev. Praegu me ei tea, millisel kujul ja kui sageli peame seda «harjutust» taas tegema hakkama.

Kui ma hoolin oma inimestest, siis võimaldan neile kodus ergonoomilise ja tervisliku töökoha, annan vajaliku tehnika ning paigaldan ka näiteks helikindla kanga. Ja pean selle kõige pealt maksma erisoodustusmaksu. Kümnete ja sadade töötajate puhul ei tähenda see mitte pelgalt arvestatavat rahakulu, vaid ka mõttetut bürokraatiat.

Me peame seaduse tasemel andma ettevõtetele võimaluse tekitada oma inimestele püsivalt kodus töötamise võimalus, ilma et seda takistaks erisoodustusmaks. Nii loome ettevõtetele võimaluse oma inimeste eest hoolitseda ja teeme ühtlasi Eesti ärikeskkonnana ligitõmbavaks välisfirmadele.

Internet on kodust töötamise A ja O ning tööandjal peab olema võimalus selle kulu täismahus hüvitada.

Mul on konkreetne ettepanek rahandusministeeriumile: toimiv süsteem peab olema efektiivne ja optimaalne, kehtima võrdsetel alustel kõigile. Esimese sammuna kaotame erisoodustusmaksu koduse internetiühenduse hüvitamisel. On ebamõistlik nõuda netipakettide arvutamist ja deklareerimist 30 või 50 protsendi ulatuses. Internet on kodust töötamise A ja O ning tööandjal peab olema võimalus selle kulu täismahus hüvitada.

Suurem ja põhimõttelisem muudatus on teha töötajate tervise eest hoolitsemine ka sisuliselt võimalikuks. Seome nende kulutuste hüvitamise ettevõtte palgafondiga. Näiteks viie protsendi palgafondi ulatuses võid teha aastas kaugtöökeskkonna parendamiseks kulutusi maksuvabalt. Ilma täiendava bürokraatiata või üksikjuhtumite hindamiseta. Lihtne ja selge kord minimeerib ka riski, et tekiks lisavõimalus skeemitamiseks – saad hoolitseda töötaja tervise eest vastavalt sellele, kuidas talle palka maksad.

Kolmas, tõenäoliselt veidi enam analüüsi nõudev samm oleks tervisekulude sidumine sotsiaalmaksukohustusega. Näiteks kui ettevõte panustab omalt poolt ühe ühiku oma töötaja tervise hüvanguks, saab ta sotsiaalmaksust «allahindlust» kindla piirmäära ulatuses.

Olen veendunud, et maksu- ja tolliamet saaks uue korra sujuva rakendamisega hakkama. Ent selleks on vaja muuta regulatsiooni ning siin on pall rahandusministeeriumi ja seadusandja käes. Siit ka minu üleskutse: aidake teha Eesti kodukontorid maksukorda ja töötajatele turvaliseks! Et me saaksime tervemad ja motiveeritumad inimesed ning Eesti konkurentsivõime kasvu. Kui me seda aga ei tee, on tehte tulemiks viie asemel kolm – me ei hoia piisavalt oma inimesi ning laseme ühtlasi teistel riikidel eest ära minna.