Põhisisu algus

Tehisintellekt hakkab petukõnedele vastama: eesmärk on muuta petmine kurjategijatele liiga kulukaks

20.11.2026

Elisa on võtnud telefonipetturite vastu kasutusele tehisintellekti, mis vastab kurjategijate kõnedele päris inimese asemel. Lahenduse eesmärk on muuta petukõnede tegemine ajamahukamaks ja kulukamaks, et inimeste petmine ei tasuks kurjategijatele enam ära. Elisa digiturvalisuse tootejuhi Ivar Tennokese sõnul täiendab uus lahendus seniseid petukõnede tuvastamise ja blokeerimise võimalusi, võimaldades petturitele ka aktiivselt vastu astuda. „Petturite eesmärk on võimalikult väikese vaevaga võimalikult palju raha teenida. Meie tahame selle loogika pea peale pöörata. Kui pettur kulutab oma aega ja raha tehisintellektiga rääkimisele, aga ei saa sellest midagi vastu, muutub iga selline kõne tema jaoks kahjumlikuks,“ selgitas Tennokese. Tema sõnul kasutavad petturid automatiseeritud kõnekeskusi, mis suudavad teha tunnis tuhandeid kõnesid. Alles siis, kui võimalik ohver telefonile vastab, asub temaga suhtlema päris inimene. „Meie lahendus sunnib pettureid kulutama rohkem aega ja ressursse, sest üha enam võtab just tehisintellekt petturite kõnesid vastu. Nii loodame muuta petukõnede tegemise kurjategijatele järjest vähem tasuvaks,“ lisas Tennokese. Ennustaja Ljuba tahtis tehisintellekti needusest vabastada Ühes värvikamas vestluses esitles helistaja end ennustaja Ljubana ja teatas, et tema vestluspartnerile on needus peale pandud. Sellest vabanemiseks tuli väidetavalt jagada oma Smart-ID PIN-koode. „Petturite leidlikkusel ei paista olevat piire. Oleme harjunud kuulma kõnedest, kus esinetakse pangatöötaja või politseinikuna, aga nüüd püüti inimest veenda, et talle on needus peale pandud ja selle eemaldamiseks on vaja Smart-ID PIN-koode. Õnneks sattus pettur seekord tehisintellekti otsa. See näitab hästi, kui erinevaid lugusid kurjategijad inimeste mõjutamiseks välja mõtlevad,“ rääkis Tennokese. Petturid püüavad ohvrite usaldust võita ka sõbraliku vestlusega Tehisintellektiga peetud vestlustest on selgunud, et petturid ei küsi alati kohe raha või isikuandmeid. Mõnikord alustatakse hoopis igapäevaste küsimustega, uurides, kuidas inimesel läheb või millega ta tegeleb. Nii püütakse võita inimese usaldust, enne kui asutakse teda petma. Tennokese sõnul paistab silma ka see, et paljud petukõned ei ole tehtud külma kõnena juhuslikule inimesele, vaid petturitel on ohvri kohta juba eelnevalt teavet. Näiteks võidakse ühendust võtta inimesega, kes on varem pettuse ohvriks langenud, ning pakkuda talle nüüd õigusabi või abi kaotatud raha tagasisaamisel. Elisa on tuvastanud ka nn külmi kõnesid, mida teevad petturite tehisintellektil põhinevad süsteemid. Selliste kõnede eesmärk võib olla esialgu üksnes teabe kogumine. Näiteks kui inimene vastab kõnele oma nimega, saavad petturid seda kasutada järgmises, juba isiklikumalt suunatud kõnes. „Kõik petukõned ei alga ähvarduse või kiire rahaküsimisega. Mõnikord tuntakse lihtsalt huvi, kuidas inimesel läheb ja millega ta tegeleb. Sellise sõbraliku vestluse taga võib aga olla väga konkreetne eesmärk – võita inimese usaldus ja kasutada seda hiljem ära. Eriti haavatavad võivad olla inimesed, kellel on igapäevaelus vähe suhtlemisvõimalusi,“ selgitas Tennokese. Lisaks petturite aja ja raha kulutamisele aitavad tehisintellektiga peetud vestlused paremini mõista kurjategijate kasutatavaid võtteid ja petuskeeme. Üks petukõne võib lõppeda enam kui 100 000 euro suuruse kahjuga Telefonipettuste tõsidust näitab oktoobri lõpus aset leidnud juhtum, mille käigus kaotas 47-aastane Eesti mees kurjategijatele esialgsetel andmetel ligi 133 000 eurot. Petturid esinesid Elisa, Smart-ID, panga ja politsei esindajatena ning veensid meest andma neile kaugjuurdepääsu oma arvutile ja kinnitama korduvalt Smart-ID PIN-koodidega tehinguid. Hiljem avastas mees, et nii tema isiklikult kui ka ettevõtte pangakontolt oli tehtud ülekandeid võõrale kontole. Elisa tõkestas tänavu esimese kümne kuu jooksul ligikaudu 7,8 miljonit petukõnekatset. Petturid otsivad aga pidevalt uusi võimalusi inimesteni jõudmiseks, kasutades muu hulgas välismaa telefoninumbreid ja internetipõhiseid suhtluskanaleid. „Petukõnede blokeerimine on endiselt väga oluline, kuid ainult sellest ei piisa. Kui suudame muuta pettuste korraldamise keerulisemaks ja kulukamaks, saame loodetavasti vähendada ka kurjategijate motivatsiooni inimestele helistada,“ sõnas Tennokese. Kuidas pettust ära tunda? Elisa soovitab olla tähelepanelik ka siis, kui helistaja tundub sõbralik või väidab end esindavat mõnda usaldusväärset asutust. Ära jaga oma PIN-koode ega paroole. Pank, politsei ega mobiilioperaator ei küsi telefoni teel sinu Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode. Ära kinnita toiminguid, mida sa ise pole algatanud. Kui telefoni teel palutakse sul Smart-ID või Mobiil-ID abil midagi kinnitada, veendu alati, milleks kinnitust küsitakse. Ära anna võõrale kaugjuurdepääsu oma seadmele. Petturid võivad paluda paigaldada programmi, mis annab neile ligipääsu sinu arvutile või telefonile. Kahtluse korral lõpeta kõne. Kui helistaja väidab end esindavat panka, politseid või mobiilioperaatorit, võta asutusega ise ühendust selle ametlikul telefoninumbril.

Jaga artiklit

Seotud märksõnad