Kurikuulus ülilevi – kuidas see tekib ja telepilti mõjutab?

Juunikuus tundsid paljud Lääne-Eesti ja saarte telerivaatajad üle õhu leviva telepildi hangumist, katkendlikkust ja ajutist kadumist. Seda põhjustas vältimatu loodusnäht ülilevi ja kuna see võib uuesti ilmneda, selgitame, millest taoline loodusnäht üldse tekib ning kuidas teleripilti mõjutab.

Tänavune erakordselt soe, kuiv ja päikesepaisteline suvi on kindlasti paljudele eestlastele meelt mööda vahelduseks harilikult kehvale suusailmale, mis rahvasuu järgi Eesti rahvast painab. Kahjuks toob suurepärane rannailm aga antenniga televaatajale ühe mure – ülilevi.

Käesoleva aasta juunis häiris ülilevi Lääne-Eesti ja saarte telerivaatajaid. Telepilt hangus, signaal oli katkendlik ja teleri vaatamine ebameeldivalt häiritud.

Ülilevi – millega on tegu ja mis seda põhjustab?

Ülilevi on raadiolainete tavapärast levi segav nähtus, mille tekitavad anomaaliad atmosfääris ja mida esineb üle maailma. Teisisõnu on tegu loodusest tuleneva vääramatu jõuga, mille üle puudub kontroll nii digi-TV leviteenuse osutajal Leviral ja teleteenuste pakkujatel.

Ülilevi tõttu levivad raadiolained atmosfääris tavapärasest ebaloomulikult kaugemale, hakkavad peegelduma, murduma ja seetõttu võib see regiooniti kaasa tuua erinevaid probleeme telepildi kvaliteedis antenniga teleri vaatajatele. Seda pole võimalik ette näha ja selle mõjusid ei saa ka objektiivselt ära hoida. Õnneks ei mõjuta see korraga kõiki antenniga televaatajaid.

Üldjuhul mõjutab see mõnda väikest Eesti piirkonda ja eelkõige just õhtutundidel, kui segavad faktorid atmosfääris langevad. Eestis esineb aastas üldjuhul üks või kaks suuremat ülilevi perioodi. Sellisel perioodil võib ülilevi väljenduda näiteks pildi hakkimises, hangumises, ajutises kadumises või muudes sarnastes probleemides. Lähiaja kõige mõjukam ülilevi periood jääb möödunud aasta septembrisse, kui lisaks Eestile oli telepilt häiritud ka Soomes ja Lätis.

Mida saab ette võtta?

Digiteenuste ettevõte Levira turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristi Kurell tõdeb, et head lahendust ülilevi vältimiseks pole. „Levira hinnangul võib olukorda leevendada Eesti lähimale digilevi saatjale suunatud suure suunatundlikkusega ja optimaalse võimekusega antenn. Kui probleem on väga tõsine, siis võib katsetada antenni suuna muutmist ja madalamale toomist, et vähendada välismaiste signaalide mõju.“

Kui digiboksi ja antenni vahele on paigaldatud veel eraldi võimendi, siis võib pildi kvaliteedi aidata parandada selle eemaldamine. Ülilevi kadumisel tuleks see, aga uuesti tagasi ühendada.

Eraldi kompensiatsioonimehhanismi ülilevist tulenevate häirete jaoks välja töötatud pole. Elisa TV-teenuste valdkonna juht Silver Soomre sõnab, et antenniga digi-tv teenuse eripära on kahjuks selline, et loodus ja raadiolained on omavahel seotud ning tihti tuleb ülilevi perioodil olla lihtsalt kannatlik. „Siin võib paralleele tõmmata teiste teenustega, näiteks mõni kontsert, kui sadama hakkab, saavad inimesed palju kehvema kogemuse. See ei tähenda, et piletiraha tuleb tagasi saada. Kahjuks nii see on ja see tuleb lihtsalt üle elada,“ tõdeb Soomre.

Ülilevi prognoosikaarti on võimalik igaühel vaadata siit lehelt.