Tuumaenergia kasutamine leevendaks kliimamuutusi: kui palju on selles väites õigustatud ja kui palju põhineb uskumustel ning eelarvamustel?
Rohepöördest räägitakse väga palju ja jutt ei ole jäänud ainuüksi jutuks. Taastuvenergia kasutusele võtmiseks on astutud omajagu samme ning üldiselt on sellele olemas ka poliitiline toetus.
Paraku on aga selge ka see, et tehtu ei ole piisav ega taga tulevastele põlvedele sama muretut elu, kui on oln elanud seni.
Üha jõulisemalt diskuteeritakse seetõttu teemal, kas abi oleks sellest, kui annaksime rohelise tule rohkema tuumaenergia kasutamisele.
Üheks peamiseks ohuks inimkonna tulevikule peetakse kliimamuutust. Teaduskirjanikud Rauli Partanen ja Janne M. Korhonen otsivadki oma raamatus “Must hobune. Tuumaneregia ja kliimamuutus” vastuseid küsimusele, kas tuumaenergia rakendamine võiks leevendada kliimamuutuse mõju. Kui suur risk on see inimeste ja keskkonna jaoks tegelikult?
Tuumaenergiaga seonduv mattub pahatihti värvika retoorika, poliitiliste huvide, hirmu, klikiahnete pealkirjade ning katastroofikirjelduste laviini alla. Kui palju on sellest õigustatud ja kui palju põhineb uskumustel ja eelarvamustel? Muu hulgas selgitavad autorid seniste tuumakatastroofide tekkepõhjusi ja analüüsivad nende mõju.
Rauli Partanen on auhinnatud teaduskirjanik ning kliima-, keskkonna-, energia- ja ühiskonnaanalüütik. Janne M. Korhonen on tehnoloogia ajaloo doktor, ta on aastaid kirjutanud kliimast ja energeetikast ning töötab kliimamuutuste leevendamise hädaabiprogrammi „Plan B” meeskonnas.
“Kohustuslik lugemine kõikidele poliitikakujundajatele ning kliima- ja keskkonnaaktivistidele,” on märkinud TerraPraxise looja Kirsty Gogan.
