Töötajate märkamine ei ole pühadekink, mida kord aastas üle anda

Töötajate meelespidamine ja tunnustamine ei tohiks juhile meelde tulla vaid detsembris, kui pühadetuled särama löövad ja kuusk kontorinurka tuuakse. Hoolida ei saa kampaania korras või loetud päevadel aastas.

Aasta lõpp on traditsiooniliselt aeg, mil ettevõtted korraldavad pidulikke üritusi, jagavad kingitusi ja räägivad üksteise märkamisest. See on ilus traditsioon, kuid kui hoolivus käib kaasas vaid ühe kuuga aastas, muutub see pigem formaalsuseks kui tegelikuks väärtuseks. Töötajad hammustavad kiirelt läbi, kas hoolivus on siiras või lihtsalt hooajaline kampaania.

Pühadeaegne hoolivus ei korva aastaringseid puudujääke

Mõistagi on aastalõpu pühade periood võimalus heita pilk möödunud kuudele tagasi, tunnustada parimaid, kiita, meeles pidada ja kingitusi teha. Nii era- kui ka tööelus oleme tollel ajal keskmisest härdamas meeleolus, meile meeldib vaadata tagasi ja edasi, otsida kontakti nendega, kes tempokas argipäevas on jäänud tähelepanuta. Ka töötajate tunnustamisel ja märkamisel on pühade ajal oma koht. Kui juht leiab hetke, et tänada, tuua välja töötaja arengukohad või saavutused, pidada meeles oma tiimi kordaminekuid, siis on see igati teretulnud. Kuid kui see juhtubki vaid korra aastas, on pildil midagi valesti ja siin tuleb alustada juhil endast, mitte näidata näpuga pilgeni täis kalendrile või virnakõrgusele to-do-listile.

Hoolivust tajutakse erinevalt
On kümneid erinevaid viise, kuidas oma inimesi märgata iga päev. Kõik ei oota diplomeid, fanfaaridega aukõnesid või kommikarpi. Palgainfo agentuuri ja CVKeskus.ee läbiviidud sügisese töötajate küsitluse tulemused näitavad, et vaid 12% inimestest nõustub täielikult väitega, et nende tööandja hoolib neist. Aasta tagasi oli see number 4 protsendipunkti kõrgem. Vastajad toovad esile, et tegelikku hoolivust näitavad lihtsad igapäevased teod: kolleeg märkab sind, juht palub tagasisidet, keegi küsib nõu või tunneb siirast huvi sinu käekäigu vastu. Samas peegeldub negatiivsetest kogemustest, et hoiatusi jagatakse heldelt, kuid kiitusi seevastu napib, juhtkond ei vaevu vastama parendusettepanekutele ja üldine ebakindlus organisatsioonis süvendab ka hoolimatust. Need on lihtsad asjad, millele saavad juhid tähelepanu pöörata ning mis ei nõua mahukat eelarvet, küll aga aega.

Ära oota järgmist jõulupidu
Kõik see näitab, et juhina tuleb teha samm tagasi ja mõtestada oma tegevusi. Kuidas õppida kuulama, mõistma, mida su inimesed tegelikult ootavad, ning märgata nende pingutusi ka siis, kui ükski pidu- ega tähtpäev ei ole ukse ees. See ei ole pelgalt kena žest – see on juhtimispraktika.

Detsembri soojad sõnad on toredad ja vajalikud, kuid nad ei tohi olla ainus aeg, mil tööandja oma inimeste peale mõtleb. Nende mõju kaob sama kiirelt kui suvel kogutud D-vitamiini varu meie kliimas. Su inimesed peavad sulle korda minema ka juulis, märtsis ja oktoobris – keset argikiirustamist, väljakutseid ja igapäevast rutiini. Kui töötajad usuvad, et nende heaolu ei sõltu kalendrist, panustavad nad rohkem, on loomingulisemad ja võtavad vastutust.

Andrus Hiiepuu, Elisa Eesti juht