Suvel ohustab nutitelefoni enim otsene päikesevalgus

Imre Nõmmik: „Telefoniga snorgeldama või merre last pildistama ei maksa minna – soolane vesi ja kloor kahjustavad isegi niiskuskindlat telefoni.“

Mida soojemaks lähevad ilmad, seda rohkem veedame aega värskes õhus ja ega telefongi meist koju maha jää. Tänu nutitelefonidele saame töökõnesid teha ja veebis surfata kasvõi rannaliival päikesevanne võttes.

Suvekuudel peab aga arvestama sellega, et telefoni endaga randa või sportima kaasa võttes võivad niiskus, liiv ja higi seda kahjustada. Elisa tootejuht Imre Nõmmik jagab nõuandeid, kuidas telefoni heaperemehelikult kasutada ja tagada selle pikk eluiga.

Suvel on nutitelefonide põhiliseks ohuks see, et telefon jääb pikaks ajaks otsese päikesevalguse kätte ja kuumeneb üle.Nutiseadmeid tuleks hoida varjus ja pigem mitte rannalina peal, kus neid võib kahjustada liiv. Ülekuumenemise, higi ja niiskuse eest ei kaitse kahjuks ka telefoniümbrised. Kaantega telefonikorpused on asendamatud, et kaitsta telefoni maha kukkumisel tekkinud põrutuste ja kahjustuste eest, aga rannaliival võivad need teha pigem kahju kui kasu. Kaante vahele sattunud liivaterad võivad hiljem telefoni kotis kandes ekraani ära kriipida.

Ka niiskus- ja tolmukindlate telefonide omanikud võiksid meeles pidada, et niiskus- ja tolmukindlus ei tähenda veekindlust. Selliste telefonide puhul tuleks regulaarselt kontrollida, et kõik pistikud ja katikud oleksid terved ja korralikult suletud. „Rannas telefoni katikuid kasutades tuleb meeles pidada, et ka paari üksiku liivatera sattumisel tihendi vahele, võivad need rikkuda katiku niiskuspidavuse. Telefoniga snorgeldama või merre last pildistama ei maksa minna – soolane vesi ja kloor kahjustavad isegi niiskuskindlat telefoni.“

Mida teha kui olenemata kõigist pingutustest telefon siiski merevette sulpsatab?

„Kui telefon ei kuku just Surnumerre, saab kahjustuste levikut peatada ja parandada aku eemaldamise ja telefoni otsekoheselt hooldusesse viimisega. Hoolduses võetakse telefon lahti ja pestakse spetsiaalsete kemikaalidega ultrahelivannides puhtaks. Kui telefon saab niiskust, siis ei lakka see otsekohe töötamast - kahju võib avalduda paari nädala või alles kuu aja pärast,“ sõnas Nõmmik. Samuti tunnistab ta, et telefoni riisiterade või silikageeli ehk hüdratiseerunud ränidioksiidi kotikeste sisse kuivama panemine peaks pigem jääma hädaabimeetmeks ning isegi kui telefon töötab pärast märjaks saamist tavapäraselt, tuleks see viia professionaalide hoole alla. Vastasel juhul hakkavad sool ja niiskus ajapikku telefoni emaplaati hävitama.

Sportides või füüsilist tööd tehes tasuks telefoni hoida spordipluusi taskus või spetsiaalselt selleks mõeldud telefonikotis ning mitte vastu paljast nahka. Higikahjustused võivad tekkida aegamööda ja avalduda hiljem selles, et mõni telefoni funktsioon lakkab töötamast või seade lülitab ennast omavoliliselt välja. Nõmmik paneb ka värsketele lapsevanematele südamele, et telefon ei satuks luti asemel väikelaste suhu. „Imiku ila on võimas looduslik keemia, sest peab hävitama lapse suus kahjulikud bakterid. Telefoni jaoks on see lausa söövitava toimega. Nutitelefon on kaetud pisikutega ja eelkõige on telefon imiku kätes ohtlik tema enda tervisele. Telefoni asemel andke lapsele kurk või porgand,“ soovitab Imre naljatledes.

Tootejuht toonitab, et lõppkokkuvõttes oleneb telefoni eluiga ikkagi kasutaja käitumisest ja imenippe kahjuks jagada ei saa.„Selge mõistus ja heaperemehelikkus on võtmesõnad. Kahjustuste tekkimise põhjus ei ole enamasti telefonis vaid omanikus. Kõige tähtsam on silmas pidada, et isegi niiskus- ja tolmukindlad telefonid ei ole mõeldud üliekstreemsetes oludes kasutamiseks ja neid funktsioone tasuks pidada pigem boonuseks.“

Artikli autor: Imre Nõmmik, Elisa tootejuht