Silmade pööritamine ja kaastundlik pilk…

Kas pikk töökarjäär ühes ettevõttes on midagi pöörast ja ennekuulmatut ja tähendab ilmtingimata inimese mugavustsoonis istumist?

Seltskondlikus vestluses tuleb ikka aeg-ajalt jutuks, kaua keegi kuskil on töötanud. Need inimesed, kes vastavad, et on ühes ettevõttes töötanud üle kümne aasta, saavad tihti vastuseks hüüatuse taevaisa poole ja kaastundliku pilgu. Sellele järgneb enesekindel tagasiside, et ju oled mugavustsoonis, et sa kuhugi ettevõttest väljapoole ei liigu.

Tõtt-öelda ei ole ma ka ise patust puhas. Olen kindlasti ka ise üksiku kaastundliku peavangutuse teinud, kui 40-aastasel inimesel on olnud vaid üks töökoht.

Eestlane, rahutu hing?

Kuid kas pikk töökarjäär ühes ettevõttes on tõesti siis midagi nii hullu ja ennekuulmatut?

Turundus- ja värbamisagentuuri Brandem uuringu järgi töötab inimene keskmiselt ühe tööandja juures umbes kolm ja pool aastat. Seda numbrit vaadates tundub eestlane rahutu hing ja on aina uute väljakutsete otsingul. Kui inimesele aga ettevõte sümpatiseerib, tal on olnud huvitav karjäär, erinevad väljakutsed, hea tööandja ning mis kõige olulisem – talle meeldib oma töö, siis pikaajaline motiveeritud töötaja on ju paljude tööandjate unistus. Ja võin omast käest öelda, et kui töö meeldib ning on põnev, ei ole see midagi seninägematut.

Sageli arvatakse, et pikalt ühe kohapeal olles lõppeb areng. Surve kogu aeg õppida ja ennast arendada on suur. Elukestev õpe on kahtlemata mõistlik, selle ma vastu ei vaidle. Aga samas kaasneb sellega tavaliselt ka arusaam, et areng peab olema tihtipeale ettevõttest välja. Sellega ma ei nõustu.

Seega on tööandjate ja juhtidena on oluline meeles pidada, et töötaja, olgu ta siis spetsialist, teenindaja või lihttöötaja saab olla oma töös väga hea ja areneda ning õppida, kui talle selleks võimalused luuakse. Kuulame oma inimesi, nende ideid ja kogemust. Ameerika kestvussõitja ja motivatsioonikõneleja Robyn Benincasa on öelnud: „Sa ei inspireeri oma tiimikaaslasi sellega, et näitad, kui suurepärane sa oled. Sa inspireerid neid, näidates, kui suurepärased nemad on.“

Uued oskused, motiveerivad lisaülesanded ja tunnustamine annab inimesele märku, et teda hinnatakse ja märgatakse. Hea spetsialist on hinnas igas ettevõttes. Seda ütlevad kõik juhid ning kurdavad omavahel, et häid spetsialiste ei ole. Miks me neid häid spetsialiste siis hoida ei oska? Kas me paigutame nad väga kitsastesse rollidesse, kas me ei kuula nende ettepanekuid, kas me ei märka nende püüdlusi? Olen isegi kuulnud vestlust, kus inimesele öeldi, et meil ei ole sulle midagi pakkuda… Aga on ju – kaasa, küsi ideid, kuula, tunnusta, paku väljakutseid. Spetsialistid ning ka juhid, kes saavad ettevõttes kaasa rääkida, ongi ju need pikaajalised hinnatud töötajad, kelle karjääri aastate üle seltskonnas hüüatatakse. Kadedusest, et on olemas nii häid tööandjaid, kelle juures 15 aastat püsitakse.

Pikaajaline töösuhe ei tähenda mugavustsooni

Ärme eelda, et pikaajalise töösuhtega kaasneb ilmtingimata ka mugavustsoonis olek. Muidugi on meie ümber neid, kes mugavalt ühe koha peal istuvad, aga see on juba hoopis teine lugu.

Aga elu on seiklus. On inimesi, kelle rahutu hing sunnib pidevalt otsima uusi tööandjaid, vallutama järgmisi tippe, olema iseenda tööandja, minema ja tulema. Elu on pidevas muutumises ja nad sobituvad oma vahelduvate väljakutsetega sinna kui rusikas silmaauku. No vähemalt niikaua, kuni kodulaen või liising nad paikseks muudab.

Elu ongi seiklus. Ja seigelda saab ka pikka aega ühes sama tööandjaga. Muudad maailma koos oma ettevõttega, kasvate koos. Juhid toetavad, töökaaslased innustavad ja ajavad naerma. Võib olla veel järgmised kümme aastat, võib olla viis. Ja kui taas imestunult pead vangutatakse, kuna sul tiksub organisatsioonis täis 17. tööaasta, mõtled sina hoopis, et huvitav, kuhu aeg kaob – nagu alles eile oleks tööle tulnud…

Kristiina Kaldre, Elisa teenustoe valdkonnajuht