Lea Dali Lion: Minu raamatus on salvetäis abivõtteid, mida saab kasutada ükskõik mil moel rappa sattunud inimene

Lea Dali Lion ütles, et ta pani raamatusse kirja kogu informatsiooni, kuidas tema end aitama õppis ja milliseid tehnikaid kasutas. „Mis aga minu jaoks selles raamatus kõige tähtsam on? Ma proovin iseenda najal näidata, et igal olukorral on mitu erinevat nägu ja meil endal on alati võimalus valida, milliste nägudega olukordi me oma elus näha soovime. Et ka valu võib ilus olla, kui me teda päriselt tundma õpime. Ja et maailm on geniaalselt üles ehitatud ja töötab tervikuna kui õlitatult. Meil ei jää üle muud kui protsessi ilu nautida,“ rääkis Lea Dali Lion.

Elisa vestles menuka raamatu autoriga põhjalikumalt ning toomegi teieni intervjuu Lea Dali Lioniga.

Millest ja kellele on see raamat mõeldud?
Raamatus “Joonista Valgus” räägin ma oma kasvamise loo. Tihtipeale küsitakse minu käest, miks ma näen maailma just sellisel eriskummalisel moel ja kuidas ma sellise maailmapildini jõudnud olen. Miks ma just sellise tee olen valinud ja kas need imetabased juhtumised, millest ka avalikult rääkinud olen, on ikka päriselt juhtunud. Selles raamatus joonistub välja kogu minu sisemaailm koos hullumeelse tasakaalu ja kaootilise tasakaalutusega, mis omavahel pidevalt läbisegi põimuvad. Täpselt nii nagu see mind igapäevaselt tabanud on. Seda raamatut lugedes on ilmselt vägagi arusaadav, miks ma just selliseid valikuid olen teinud. See ei ole kindlasti raamat, mis oleks justkui mõeldud ainult vähki põdenud või põdevatele inimestele, kuigi onkoloogia patsientidele on seal äratundmist kuhjaga. Ilmselt ka salvetäis abivõtteid. Aga need abivõtted on universaalsed, seega saab neid kasutada ükskõik mil moel rappa sattunud inimene. Igaühel meist on aegajalt oma mured ja raskused. Ja kõik me peame nendega ise hakkama saama, sest keegi neid meie eest ära ei lahenda. Küll aga on võimalik inspiratsiooni ammutada teiste lugudest.

Teie peamine sõnum raamatulugejale on … ?
Minu peamine sõnum raamatulugejale on see, et pole olemas väljapääsmatuid olukordi. Küll aga on inimesi, kes ei soovi olukordadest välja pääseda. Vahel teadlikult, vahel alateadlikult. Nii nad siis virelevad seal, unustades ära, et see ongi ju nende üks ja ainus elu selles konkreetses nahas. Patt oleks ju oma elust mitte rõõmu tunda. Ja patt oleks oma väärtuslikke elusekundeid viletsatele ja ebameeldivatele mõtetele kulutada. Mõelda vaid, kui palju ilusaid mõtteid nende asemel mõelda jõuaks. Ja kui vahel ongi väga kurb ja raske, siis on alati miski, mille üle

rõõmustada - see on läbitav õppeprotsess. Mida valusam ja raskem on protsess, seda puhtamaks ja targemaks me saame.

Milline on olnud lugejate tagasiside raamatule? Mida on inimesed Teile raamatu kohta öelnud?
Väga palju ilusaid mõtteid ja tänukirju olen oma raamatu lugejatelt saanud. Nii ilusaid ja siiraid, et olen neid pisarsilmil lugenud ... ja südames taevani tänanud. Olen kiita saanud nii keelelise ülesehituse kui sisulise sügavuse eest ja see on minule, kui mittekirjanikule väga suur ja soe tunnustus. Usun, et kõik inimesed, kel selle raamatu mõtteid ja energiat vaja on läinud, on selle raamatu enda jaoks üles leidnud. Mullegi üllatuseks sai raamatule väga tugev energeetiline väli ja ma ausalt öeldes ei teagi kuidas see sinna sisse puges. Eks mind inglid ikka aitasid :). Igal juhul on see raamat nüüd oma elu elama hakanud ja kuulu järgi paljusid inimesi inspireerinud elus edasi minema.

Millest oli kõige raskem kirjutada? Millised hetked olid kirjutamisel kõige raskemad või lausa ületamatumad?

Kuna ma kirjutamise ajal kogu loo energeetiliselt uuesti läbi elasin, lükkasin mõnda hirmuäratavat episoodi ikka päris pikalt edasi. Lõpuks tuli end aga kokku võtta ja ka kõik õudused paberile panna. Nii ma siis kirjutasin ööd ja päevad järjest. Kui raamatu ridades nutsin, nutsin ka kirjutades. Kui raamatus rõõmsalt ringi kepsutasin, venis ka kirjutades suu kõrvuni ja süda tantsis. Täpselt nii nagu see kõik kord juhtus. Võib-olla siin peitubki selle raamatu energeetiline võti.

Kuivõrd oluline on olnud selle teekonna juures Teie välimine muutumine? Nimi, soeng …
Inimene on tervik. Välimus peegeldab sisu ja sisu peegeldab välimust. Seega pole ma kunagi välise ilu ja sisemise ilu kentsakatest juttudest aru saanud. Mina näen inimest tervikuna, ega pea vajalikuks välimust ja sisu teineteisest eraldada. Täpsemalt öeldes on see võimatu missioon ja mitte ainult minu vaid kõigi jaoks. Välimus ja sisemus peavad omavahel resoneeruma, muidu läheb tervik tasakaalust välja ja inimene muutub õnnetuks. Koos tasakaaluga aga lähevad kaotsi ka inimese kaunid näojooned ja keha vormid, sest välimus, mida me näeme, tekib sisemise energeetika ja väliste omaduste koostöös. Seega oleme me kõik kogenud, et mõnel hommikul vaatab meile peeglist vastu imeilus olend, mõnel teisel hommikul aga ebameeldiv krokodill. Kuna olen kogu elu pidevas muutumises olnud, on ka minu välimus pidevalt muutunud. Praegu olen ma siis selline :D. Juuksevärvi ja ka hinge poolest kui osake sumedast päikeseloojangust. Ja ka nimi resoneerub minu sisuga hetkel imeliselt.

Kuidas olete muutunud sisemiselt, hinge tasandilt?
Mulle pole kunagi koha peal tammumine meeltmööda olnud. Seega olen juba väiksest saati kiirustades tahtnud kõike kogeda ja tunda ja teada. Aina kiiremini ja kiiremini uusi asju katsetada ja analüüsida ja analüüsida ja analüüsida... Olen hull analüütik ja suudan iga hetke tuhandeks tükiks hekseldada ja põhjalikult läbi analüüsida. Tänu sellele on mul kogu aeg jube huvitav. Ka keerulistes ja hirmsates olukordades. Olen õppinud inimlikke segavaid hirme neutraliseerima ja see annab mulle võimaluse olukordi seestpoolt rahus uurida ja puurida. Viimastel aastatel tegin oma vaimsele arengule muidugi korraliku spurdi. Lõpuks tundsin, et kõlgun juba ohtlikult oma võimete piiril, aga õnneks üle ääre teadmatusse ei kukkunud. Nüüd tõmban natuke hoogu maha, et jagada kõike, mida sel perioodil avastasin. Ja et oma jõuvarud taas täis laadida. Mine sa tea, millal jälle tundmatusse vette peakat hüppama lähen :D.

Mis on täna Teie jaoks elus kõige olulisem?
Sügavus. Kuigi ma pole kunagi tänapäeval nii trendikat pealiskaudsust hinnata osanud. Praeguseks on aga pealiskaudsus muutunud minu jaoks eriti raskesti talutavaks.

Mida arvate sellest, et Teie raamat „Joonista valgus“ ilmus ka e-raamatuna?
Olen selle üle väga rõõmus, sest tean inimesi kes seda e-raamatuna väga ootasid ja kuna raamatukogudes pidavat minu raamatule pikad järjekorrad olema, siis on see üks võimalik lahendus kohe raamat kätte saada.