Kas pöörane võidusõit jätkub ehk Neli tööturutrendi 2026. aastaks
Kas 2026. aastal aastal jätkub tööturul samasugune peadpööritav võidusõit, nagu seda pakkus 2025. aasta? Millised trendid kujundavad uuel aastal nii tööandjate ootusi kui ka tööturul edu saavutamise võimalusi?
2025. aastat jäävad tööturul saatma kandideerimisralli ja pidev kohanemine seda nii majandusliku olukorraga kui ka tehnoloogia arenguga. Mida uuel aastal tööturul kohata võib?
Tööturul võib loota teatavat stabiliseerumist
Võib loota, et tööturg hakkab järgmisel aastal stabiliseeruma. Ka viimane Statistikaameti info näitab, et töötusemäär näitab rahunemise märke. Küll võib veel viimaste suuremate meedias ilmunud koondamisuudiste valguses tuua aasta algus teatavat hägusust, mis statistikale märguruumi jätab.
Kindlasti näeme jätkuvat vajadust tehisintellekti ja küberturvalisuse spetsialistide järele, kus talentide paraku jätkuvalt napib. Neid rolle mõjutab paljuski täistempol tuhisev tehnoloogia areng, mis ei võimalda piisavalt kiiret järelkasvu ja kompetentside arendamist. Näeme ka Elisa selle aasta värbamiskampaania põhjal, et korraga suurema hulga AI-talentide värbamine võib olla korralik väljakutse, sest õigeid inimesi on turul vähe. Küberturbe valdkonnas suurendab nõudlust viimastel aastatel hoogustunud küberpettuste laine, mis mõjutab meie kõigi igapäevaelu ja valmistab peavalu ettevõtetele.
Kes end digimaailmas kodus tunnevad, saavad eelise
Tehnoloogia kiire areng toob tööturul aina rohkem pilti tööotsijate digioskused. Maailma Majandusfoorumi tänavune The Future of Jobs raport ütleb, et digipädevus on üks kiiremini kasvavaid ja nõutumaid oskusi, milleta on paljudes valdkondades juba ülikeeruline tööd leida. Kasvõi näiteks pilveteenuste kasutamine – failide jagamine või koostööfailide redigeerimine – ei ole veel täna paljude jaoks tavapärane tööriist. Seega on inimestel, kes end digimaailmas koduselt tunnevad, teatud töökohtadel suur eelis ka 2026. aastal.
AI põimub veelgi rohkem tööellu ja keerukamatesse töödesse
Kui varasemalt räägiti, et tehisaru tõttab appi rutiinsetes ja tüütutes ülesannetes, siis mida aeg edasi, seda enam liigub see keerukamatesse töörollidesse. See tõstab tööandjate ootusi AI-ga seotud oskustele ning suurendab vajadust vastava profiiliga talentide järele. Samal ajal seab see tööandjatele kohustuse oma töötajaid valdkonnas süsteemselt koolitada.
AI roll kasvab ka värbamisprotsessides. Kuigi tehisintellekt ei võta niipea värbajate rolli täielikult üle, muutub nii kandidaatide leidmine kui ka avalduste analüüs üha automatiseeritumaks. Mündi teine pool on see, et peadpööritavas tehnoloogia virvarris tuleb säilitada inimlikkus, mis suure hooga automatiseerimise käigus võib ununeda. Talent ei oota teisel pool lauda või ekraani robotit, vaid inimest, kes kannab edasi organisatsiooni väärtusi, on empaatiline ja näitab üles hoolivust.
Tööandjad peavad arvestama mitmikkarjääri edendajatega
Uuel aastal peavad tööandjad üha enam arvestama olukorraga, kus inimesed töötavad rohkem kui ühe tööandja heaks või tegelevad mitmete kõrvalprojektidega. Selle taga on viimaste aastate majanduslik ebakindlus ja materiaalne vajadus, aga ka inimeste kasvav soov mitmekesisuse ja eneseteostuse järele. Näeme, et paljudel talentidel on lisaprojektid, omandatakse mikrokraade ning õpitakse uusi erialasid. Tööandjad peavad suutma leidma mõlemale osapoolele motiveerivaid lahendusi, mis võimaldavad inimestele paindlikkust leidmaks eneseteostusvõimalusi eri valdkondades.
Suures pildis võib näha, et tänased trendid võimenduvad järgmisel aastal veelgi. Tööandjatel, kes täna veel tehisintellekti enda tööellu integreerinud ei ole, läheb kibekiireks, sest hoovõturada on piisavalt pikk ja konkurendid hakkavad silmist kaduma. Tööturul edu saavutamiseks peavad kohanemisvõimelised olema nii tööandjad kui ka tööotsijad.
Keishy Margus, Elisa talendijuht