Kaija Teemägi: Kuidas hoida head töötajat? Vastuseks võib olla kaugtöö või ajapaindlik töötamine!

Iga edukas ettevõte tahab palgata vaid parimaid töötajaid ja neid ka võimalikult kaua enda juures hoida. Selleks, et innukad ja andekad inimesed jääksid pikemalt ettevõttese paigale, peab tööandja pakkuma lisaväärtust ning tänapäeval ei piisa enam vaid palganumbri tõstmisest. Parimad töötajad ihkavad üha enam kupüürides mõõdetamatuid hüvesid nagu loominguline töökeskkond, isiklik areng, võimalus karjääriredelil tõusta ning võimalus planeerida enda tööaega või teha tööd asukohast olenemata.

Inimesed on mobiilsemad kui kunagi varem ning miks mitte kasutada tehnoloogia võimalusi, et muuta töö tegemise viise. Kõige suurem kaugtöö mainet rikkuv valearusaam on, et töötaja kui läheb juhi silma siis jääb töö tegemata. Tänapäeval on loendamatu arv mooduseid, kuidas üksteisega ühendust hoida – alustades telefonikõnedest kiireteks asjaajamisteks ja lõpetades Skype’i või muude virtuaalsete keskkondadega, mis võimaldavad suulist või kirjalikku vahetut suhtlust.

Ilmselgelt ei ole kaugtöö mõeldud igaühele ning päris paljude jaoks võib see saada komistuskiviks, kuna oma aja planeerimine ning motivatsiooni leidmine ei pruugi sugugi olla nii lihtsad kui esmapilgul tundub. Töötaja jaoks tähendab see tugevat enesedistsipliini ja juht peab omakorda tundma enda tiimiliikmeid, leidma üles ning võimendama nende parimaid oskusi.

Elisas on kaugtöö võimalust edukalt rakendatud juba pea kolm aastat. Kui varem valitses arusaam, et kaugtööd saavad teha vaid klassikaliste kontoritööde tegijad, siis tänaseks on seda võimalust kasutanud ka Elisa kliendiinfoteenindajad ning telemarketeerid.

Ära lase heal töötajal minna!

Aina sagedamini lahkub hea töötaja oma ametikohalt seetõttu, et elukaaslane või abikaasa saab tööd teises riigis või linnas. Sama juhtus ka Elisa telemarketeeri Veronikaga, kellel tuli kolida teise linna. Naine andis raske südamega sisse lahkumisavalduse, kuid tema eeskujulikku tööeetikat pani tähele osakonna juht. Selle asemel, et lasta heal töötajal lahkuda, pakuti talle võimalust teha kaugtööd.

Veronikast sai esimene sel ametipositsioonil kaugtööd tegev inimene Elisas ning tänaseks on tema jalajälgedes astunud ka paljud teised. Veronika sõnul motiveeris kaugtöö tegemine teda veelgi paremaid tulemusi saavutama seetõttu, et ta oli tänulik juhi pakutud võimaluse ning usalduse eest. Samuti ei soovinud ta oma kolleegidele ja juhile pettumust valmistada. Tänaseks on Veronika kolinud tagasi pealinna ning kuna tema töötulemused paranesid jätkuvalt, on ta edutatud tiimijuhiks.

Kaugtöö tõstab produktiivsuse uuele tasemele

Uuringud näitavad, et inimesed, kes teevad oma tööd kirega, kogevad eufoorilist flow-seisundit, milles töötaja on keskmisest viis korda tulemuslikum. Veronika juhi sõnul tekkis tal uutmoodi väljakutse - nimelt unustas Veronika kodust tööd tehes võtta pause ja töötas liiga kaua järjest. Et vältida läbipõlemist, helistas juht sel juhul alati Veronikale ja palus tal endale puhkepaus võtta.

Veronika sõnul oli ta kaugtööd tehes palju produktiivsem, sest kokkuleppel juhiga sai ta valida töö tegemiseks enda jaoks sobiliku aja. „Kodukontoris jõudsin rohkem, sest sain valida enda tööaega vastavalt sellele, millal ise produktiivsem olen. Igal inimesel on oma aeg päevast, millal mõte töötab kõige paremini - olgu see siis keskööl või varahommikul. Olen leidnud, et minul on see aeg keskpäeva ja tööpäeva lõpu vahel,“ täpsustas Veronika. Tema sõnul on üheks suurimaks plussiks ka see, et kaugtööd tehes ei pea aega raiskama liiklusummikutes ning tööpäev võib alata kohe kui töötaja selleks ise valmis on.

Kaugtöö sujumine ei olene mitte ainult töötajast, vaid ka juhist

Selleks, et võimaldada kaugtöö tegemist, peab ka otsene juht olema ettevalmistunud. Oluline on, et töötaja ja juht jääksid alati üksteisega ausaks ja et kontorisse jääjad mõistaksid kaugtöö tegija vajadusi. Samuti peaks enne kaugtööga alustamist paika panema tegevusplaani, mida järgida ja kelle poole pöörduda, kui takistuseks peaksid saama tehnilised tõrked või muud etteaimamatud olukorrad.

Elisa teenindusjuhi Kristina Judina sõnul on juhil on suur roll selles, et kaugtöö tegemine toimiks sujuvalt. „Distantsilt töötajad vajavad rohkem tähelepanu, sest nemad ei näe, mis toimub kontoris. Juht peab nendega ise ühendust võtma ja ennetama olukorda, kus töötajal jääb puudu informatsioonist või toest. Mõnel päeval piisab vaid sellest, et küsida, kuidas töötajal läheb. Oluline on mitte unustada ka päriselt kokku saada. Meie näeme oma kaugtöötajaid silmast silma alati vähemalt kaks korda kuus, et arutada läbi olulisemad teemad.“ Judina sõnul ei tohi karta oma töötajatega aus olla ning alati tasub keerulises olukorras mõelda mitte sellele, mis on valesti, vaid sellele, mida saaks teha paremini.

Sõltumata asukohast, on alati nii juhil kui ka töötajal omad ülesanded ja vastutused. Vahet ei ole, kus tööd tehakse - kas kontoris, kohvikus, kodus või Kanaari saartel. Oluline on, et õiged inimesed on õige hoiaku ja sooviga areneda neile sobival ametikohal. Kui hea töötaja hakkab ettevõttest lahkuma, tasub tähele panna tema lahkumise motiivi ja pakkuda välja alternatiivseid lahendusi. 

Tänaseks on Elisasse tööle jäänud kümned inimesed, kes kolimise tõttu ettevõttest lahkumise asemel teevad edukalt kaugtööd Tartust, Viljandist, Narvast ja isegi Peterburist.