Elisa võimaldab telefoniga šoppamisele piiri panna
Kuna klientide kulud mobiilimaksetele kasvavad aasta aastalt, tõi Elisa välja teenuse, mis võimaldab makseid kategooriate kaupa piirata. Ainuüksi mullu kasvas mobiilimaksete käive 25% võrra.
Aastatega suurenev m-kommerts teenuste käive näitab selgelt, et aina populaarsemaks osutub erinevate teenuste eest tasumine just läbi mobiilioperaatori. Näiteks tasutakse antud makseviisiga linnas parkimise, kinopiletite ja lotopiletite eest, aga neid võimalusi on veelgi.
Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann sõnab, et kõige populaarsemad m-kommertsteenused Elisa klientide seas on m-parkimine, Google Play-st sisu ostmine ja infotelefonidele helistamine. Esinenud on ka mitmeid juhtumeid, kus lapsevanem avastab, et laps on möödunud kuul telefoni erinevaid mänge ostnud ja arve on lausa kolmekohaline. Teinekord võib aga juhtuda, et klient ise tarbib palju teenuseid ja kaotab valvsuse kulude üle.
Mobiilse raha kulutusi aitab piirata ja kaitsta uuendatud Elisa Stopp-teenus. Teenusega on võimalik piirata erinevaid teenuseid teenusgruppide lõikes. „Näiteks saab eraldi limiidi määrata eritariifsetele sõnumitele, parkimisele, mobiilimaksetele, positsioneerimisele ja kõnekaardi laadimisele,“ sõnas Ploomann.
Kui teenus on aktiveeritud ja limiidid määratud, siis edasi toimetab Stopp juba ise ja limiitide täitumisel teavitab klienti ning piirab keelatud teenuste kasutamise. Eelkõige aitab Stopp-teenus hoida ootamatuid kulusid kontrolli all näiteks laste või teiste kasutajate puhul, kes ise arve eest ei tasu, kuid kuuluvad näiteks perepaketti. „Kui Stopp-teenust ei kasutata, siis järgmise arve pealt võivadki vanemad tihti avastada tõsiasja, et eelmisel kuul on tarbitud teenuseid, mille eest nüüd tasuda on vaja, aga mis lapsel lubatud polnud,“ lisab Ploomann.
Lisaks aitab Stopp pakkuda kaitset eritariifsete petuskeemide vastu. CERT-EE infoturbe ekspert Sille Laks sõnab, et tänavu on neile teada kuus pettust ja need kõik on ühe ettevõtte kohta olnud. Infoturbe eksperdi sõnul peaks igasuguste keskkondade puhul, kus küsitakse telefoninumbri sisestamist, kindlasti üles otsima ja hoolikalt läbi lugema, mida numbri sisestamine kaasa toob. „Sisuteenustega seotud loosimismängud sisaldavad vahel ka väikses kirjas toodud tingimust, et oma andmete sisestamisel olete andnud nõusoleku tasulise teenusega liitumiseks ja teenus aktiveeritakse sel juhul automaatselt,“ ütleb Laks.
Kui mängude, loosimiste, küsitluste ja ennustusmängude puhul tuleb sisestada telefoninumber, on enamasti tegemist tasulise sõnumiteenuse liitumisega. „Mõnikord on toodud ka sõnumiteenuse tingimused, aga enamasti ei ole seal ettevõtte tegelikud andmed,“ sõnab Laks.
Nii võibki juhtuda, et mõne tuntud ettevõtte teadmata korraldatakse nende nime alt loose, mille tegelik eesmärk on hoopis inimestelt raha välja petmine. Juhul kui Stopp-teenusega on vastavad teenused piiratud, siis võib see pakkuda kliendile pettuste eest kaitset. Näiteks pakub kaitset perioodiliste tasuliste SMSide eest, mis siiamaani suurendasid arvet ka juhul kui muud teenused on (nt väljahelistamine või uute teenuste tellimine) on piiratud.
Kui ollakse juba, aga tasulise pahatahtliku sõnumiteenusega liitunud, siis tuleks esimesel võimalusel pöörduda oma mobiiloperaatori poole, et teenus lõpetada ja sellest teavitada CERT-EE’d meiliaadressil cert@cert.ee. Teatesse tuleks lisada lehe veebiaadress ja sisuteenuse osutaja info (telefoninumber/ärinimi), kui mobiilioperaator on selle tuvastanud.
