Elisa TV-teenuste valdkonna juht: kodumaiseid TV-teenuseid võib oodata lähiaastatel ees suurem konsolideerumine

Voogedastusteenuseid tuleb nagu seeni pärast vihma, nii kodu- kui ka välismaiseid. Aeg näitab, millised neist jäävad püsima või kas sünnivad turul hoopis uued hübriidmudelid, kirjutab pikaaegse kogemusega TV-maailma ekspert ja Elisa TV-teenuste valdkonna juht Silver Soomre.

Ei ole kahtlustki, et kodumaine TV-teenuste maastik on muutumas. Juurde tuleb uusi kanaleid ja voogedastusplatvorme. Igaüks proovib leida enda niši või sisu, mis tähed taevast alla tooks. Siin on mõned tähelepanekud juba kanda kinnitanud või peagi reaalsuseks saavatest trendidest.

Televaatamine – jätkuvalt lemmik kodune meelelahutus

Televaatamine on jätkuvalt populaarne ja seda tehakse palju. Nagu koroonaaeg näitas, siis on see üheks peamiseks koduseks vaba aja tegevuseks, millega lahutatakse meelt keskmiselt 3,5-4 tundi päevas. Kanalitest on vaieldamatult kõige populaarsem ETV, mille vaatamise osakaal on kõigi telekanalite kogu vaatamisajast 18% (Kantar Emori „Teleauditooriumi ülevaade“, mai 2021) ning mille kvaliteetne sisu koos reklaamivaba edastusega ilmselgelt inimestele meeldib. Teisi Eesti telekanaleid jälgitakse juba kordades vähem, vahemikus 2-8% kogu vaatamisajast. Rahvastiku jaotusest ja Eesti ajaloolisest taustast tulenevalt on oluline roll ka venekeelsetel telekanalitel, mis moodustavad esikümne kõige populaarsematest telekanalitest ligi poole. Samas on antud kanalite vaatamiste osakaal suurusjärgus vaid 2-3%.

On demand vaatamine kasvuteel

Kuigi lineaartelevisiooni vaatamine on Eestis pikalt esirinnas olnud, siis täna on selle osakaal selgelt vähenemas. Kõrval tõstab pead on demand ehk nõudlusel vaatamine. Järelvaatamise osakaal on täna ligi 25%, kuid selle tähiseni on jõutud üsnagi rahuliku tempoga – vastavad võimalused ja teenused on olnud kättesaadavad viimased kümme aastat. Tuleb meeles pidada, et suured trendid ja inimeste harjumused on visad muutuma. Üheks eelduseks on ka vanema tehnoloogia ning seadmete järkjärguline asendumine uue põlvkonna omadega, aga kõik see võtab aega.

Suured tegijad ühendavad jõud

Ühe olulise trendina näeme rahvusvahelisel turul uute tulijate võidukäiku ja suurte hiidude koondumist. Teame, et tänane teerajaja Netflixi tuli suurelt ja vabastas inimesed uute osade ootamisest ning reklaamist. Samas on uue tegijana jõuliselt turul kohta leidmas ka Youtube Premium, sest jätkuvalt on reklaamidest vabanemine inimestele oluline ning just noorte seas on Youtube’ist sisu tarbimine täiesti omaette klass.

Kui aastaid lasti Netflixil üsna muretult üksi turgu luua ning kliente hankida, siis tänases sisutootmise maailmas on hakatud sõpru otsima, et suurte tegijatega rinda pista. Globaalses tipus on endiselt Netflix, Amazon ja Disney, kes on oma sisu tublilt täiendanud, ostes ära 20th Century Foxi. Neile järgnevad hiljuti leivad ühte kappi pistnud WarnerMedia ja Discovery. Need ettevõtted panustavad muide iga aasta voogedastuskanalite sisutootmisesse 17-20 miljardit dollarit, et pakkuda vaatajatele eksklusiivseid sarju, peadpööritavaid filme ja sisukaid dokumentaale. Kõige tipuks tehakse neid Oscarite, Emmyde ja Kuldgloobuste vääriliselt.

Kohal tuleb olla igal pool, kus kasutaja viibib

Muutunud vaatamisharjumuste ja sisutarbimise viiside tõttu ootavad kliendid täna, et nende lemmikteenus oleks saadaval praktiliselt igas seadmes, mis on võimeline pilti näitama. Kadunud on piirid ekraanide ja meelelahutuse tarbimise vahel. Loomulikult on parim kogemus suurel ekraanil ehk tänapäevastes telerites, aga oma kindla koha tarbimises on leidnud nii nutiseadmed kui ka arvutid. Siin tasub aga veel kord rõhutada, et kõige olulisem on sisu, mida pakutakse – „sisu on kuningas“ aga see peab olema kättesaadav igal ajal, igal pool ja iga seadmega.

Kohalikul voogedastusturul on pakkujaid palju

Pilt on muutumas ka kodumaisel turul, kus on kanda kinnitanud mitmed voogedastus- või teleteenused, mis oma olemuselt ja sisult rahvusvahelistest pakkujatest suurt ei erine. Näiteks kasutab Eestis regulaarselt tasulisi voogedastusteenuseid ligi 15% inimestest. Kasvuruumi on, kuid Eesti turg on killustunud nii globaalsetest suurtegijatest kui ka kohalikest pakkujatest. Kindlasti ei jätku kliente kõikidele ning ka kasutajad peavad tegema omad valikud. On üsnagi ebatõenäoline, et jäädakse kasutama 4-5 erineva teenusepakkuja teenuseid, pigem jäädakse 1-2 juurde. Määravaks saavad nii hind, pakutav sisu kui ka teenuste mugavus ja funktsionaalsus. On selge, et sarnaselt globaalsel turul toimuvaga tiheneb konkurents ka Eestis ja järgnevatel aastatel saab näha, kes jäävad ellu ja kas või kes turul püsimiseks oma jõud ühendavad, sest lisaks kohalikele tegijatele tuleb rinda pista ka globaalsete Koljatitega.

Kuidas edasi?

Selles, kuhu kodumaine TV-maailm liigub, on eraldi roll mängida ka televaatajatel. Kas Eesti inimesed jäävadki kõike erinevaid teenuseid koos kasutama ehk tekib hübriidmudel, kus vaadatakse ühest teenusest telekanaleid aga filme ning seriaale mujalt või liigutakse sootuks puhtalt voogedastusteenuste peale?

Alanud on suur maraton, kus distants ja osalejate hulk pole teada, kuid üheks võitjaks on juba täna tarbijad, kelleni jõuab aina rohkem maailmatasemel kvaliteetset meelelahutust.