Sarajevos sündinud horvaadi luuletaja, prosaist ja ajakirjanik Miljenko Jergović (sünd. 1966) jäi Bosnia sõja alguses aastaks Sarajevo piiramisrõngasse ja kirjutas pärast sealt pääsemist oma esimesed lühijutud, mis veel kaugelt enne sõja lõppu koondusid kogumikku „Sarajevo Marlboro“. Need räägivad kõiksugu erilistest ja tavalistest inimestest kultuuriliselt kireva Bosnia argipäevades, kellele langeb otsekui selgest taevast kaela sõda oma õudustega. Jergović keskendub luuletajale omase tundlikkusega väikestele detailidele ja kujutab seda, millest võõrastel sõjakorrespondentidel ei saanud aimugi olla. Raamatust sai Lääne-Euroopas kiiresti Balkani sõdadest kõneleva kirjanduse väga loetud teerajaja ja see pakub värskete vaatenurkadega mõtteainet ka nüüd, kui ühe teise sõja algusest on möödunud aasta.
Raamatu lõpus on tõlkija Madis Vainomaa saatesõna ja intervjuu Miljenko Jergovićiga.
Kirjastus: SA Kultuurileht,
2023,
IlukirjandusHakkan lugema
Sarajevos sündinud horvaadi luuletaja, prosaist ja ajakirjanik Miljenko Jergović (sünd. 1966) jäi Bosnia sõja alguses aastaks Sarajevo piiramisrõngasse ja kirjutas pärast sealt pääsemist oma esimesed lühijutud, mis veel kaugelt enne sõja lõppu koondusid kogumikku „Sarajevo Marlboro“. Need räägivad kõiksugu erilistest ja tavalistest inimestest kultuuriliselt kireva Bosnia argipäevades, kellele langeb otsekui selgest taevast kaela sõda oma õudustega. Jergović keskendub luuletajale omase tundlikkusega väikestele detailidele ja kujutab seda, millest võõrastel sõjakorrespondentidel ei saanud aimugi olla. Raamatust sai Lääne-Euroopas kiiresti Balkani sõdadest kõneleva kirjanduse väga loetud teerajaja ja see pakub värskete vaatenurkadega mõtteainet ka nüüd, kui ühe teise sõja algusest on möödunud aasta.
Raamatu lõpus on tõlkija Madis Vainomaa saatesõna ja intervjuu Miljenko Jergovićiga.
Aasta
