Virumaa piiskopkond, 1220–1272. Kiriklike võimuvõitluste ohver Mihkel Mäesalu, Madis Maasing „Kuna kirik Liivimaal, Soomes, Eestimaal, Seelimaal, Kuramaal ja teistes ümbritsevates vastristitud provintsides ja saartel on veel noor, ... oleme isiklikult Sinule isiklikku usaldanud Revala, Virumaa ja teiste Liivimaa, Soome ja Eestimaa piiskopkondade vaimuliku hoolitsemise kuni edasise korralduseni ajal, mil need on vakantsed või nende piiskopid viibivad eemal.“ Paavst Gregorius IX usaldas sellise käsuga Virumaa piiskopkonna oma legaadi, Aulne’i Baudouin’ kätte. Piiskopkonna esimene piiskop Ostrad oli valitsenud seda ligikaudu seitse aastat. 1232. aastaks, mil paavst oma legaati juhendas, oli piiskopkond olnud tõenäoliselt oma vaimuliku peata juba viis aastat. Siiski määrati Virumaa piiskopkonnale uus pea – administraator Thorkill, Tallinna piiskop – alles 1240. aastal. Tema jäigi viimaseks taanlaste määratud eraldi kirikupeaks Virumaal. Siiski määrati Virumaale ka uus piiskop, Dietrich, kes küll kunagi sinna ei jõudnud – just sellepärast, et ta taanlastele nõnda vastumeelne oli. See teos keskendub suhteliselt lühiaegsele Virumaa piiskopkonnale. Piiskopkonna poliitilist ajalugu saadavad kaardid Virumaast 1227., 1240. ja 1253. aastal, tuues esile piirkonna kiire arengu.

Kirjastus Eostre Publications OÜ
2026, Poliitika, ajalugu ja militaaria

Esmaliitujale 14 päeva tasuta Hakkan lugema