Allaandmine algajatele Anu Allas Mõnikord oli Normal tunne, et ta on elanud kümnetes erinevates maailmades, ehkki polnud sugugi nii vana, ning on nüüd jõudnud nende kõigi groteskse kulminatsiooni, fataalse finaalini, mida saadab haldjate tants, inimkonna päästmise lohutu rituaal. Ometi leidis ta selles äratundmises – mida aeg edasi, seda enam – järjest vähem õõva ja üha rohkem nurjatut, riukalikku rõõmu. Kui ka midagi ei saa teha, siis midagi saab alati teha ning selles tegemises on ainus pääsemine, ainus vabadus, mida tal on võimalik kunagi kogeda. Detektiivinspektor Vera Stanhope asub talve esimesel tuisusel õhtul teele, et sõita mägedesse oma koju. Tee on küll tuttav, ent tugevas lumesajus möödub ta kogemata õigest ristmikust ja taipab peagi, et on eksinud. Eespool on üks auto kitsalt teelt välja libisenud, selle uks on lahti ja Vera jääb seisma, et hädalist aidata. Juhti ei ole näha, mistõttu ta oletab, et too on läinud abi otsima. Vera otsustab samuti lahkuda, kuid kuuleb siis nutust häälitsust – auto tagaistmel turvatoolis on pisike laps. Vera haarab mudilase endaga kaasa ja edasi sõites jõuab varsti kohani, mida ta hästi tunneb. Brockburn on Northumberlandi üksildases kolkas asuv suursugune, kuid üsnagi käest lastud häärberilahmakas, mis kuulub Vera suguvõsale ja kus kasvas üles ka tema isa Hector. Majas käib pidu, vilguvad jõulutulede vanikud ja kostab naeru. Pidutsejate teadmata lamab väljas lumes surnud naine. Ja Vera ongi paugupealt otse uue juhtumi keskpunktis. Kas surnud naine võib olla selle lapse ema? Peokülalised on majas lumevangis, Brockburn hakkab juurdluse edenedes tasapisi oma saladusi loovutama ja päevavalgele kerkib ka inspektori enda perekonna keerukas minevik.

Kirjastus Varrak
2025, Ilukirjandus, Uued

Esmaliitujale 14 päeva tasuta Hakkan lugema