Tehisintellekt muudab ettevõtete igapäevast toimimist juba praegu, kuid suurem muutus võib alles ees olla – järgmises etapis ei pruugi ettevõtted AI-d enam olemasolevatele protsessidele lisada, vaid hakkavad selle võimalustest lähtudes ümber kujundama oma tooteid, organisatsiooni ja ärimudelit. Elisa Eesti tegevjuhi Andrus Hiiepuu sõnul peab Eesti samal ajal liikuma seniselt kasvumudelilt suurema lisandväärtuse poole, sest väheneva tööealise elanikkonnaga ei ole võimalik majanduskasvu üles ehitada lihtsalt suurema hulga inimeste palkamisele.
Hiiepuu sõnul muudab tehisintellekt ettevõtete igapäevast toimimist väga praktilisel tasandil, automatiseerides rutiinseid tegevusi, aidates teha töö ära väiksema ressursiga ning võimaldades inimestel keskenduda ülesannetele, kus nende panus loob rohkem väärtust. Elisa kogemus näitab, et AI ei ole enam ammu vaid tulevikuteema, vaid juba tänane tööriist. Näiteks lahendab tehisintellekt juba ligi poole ettevõtte klienditeeninduse vestlustest.
„Samas arvan, et oleme AI arengus alles üsna alguses. Hakkab joonistuma sarnane muster, mida nägime omal ajal IT arenguga,” räägib Hiiepuu, kelle sõnul saab siin eristada kolme lainet. Esimeses laines nähakse AI-d kui uut tehnoloogiat, mis tuleb kuidagi kasutusele võtta. See on vajalik õppimise etapp, kuid äriline väärtus võib jääda tagasihoidlikuks. Teises laines mõistetakse, et AI ei ole eesmärk, vaid vahend. Kõigepealt tuleb sõnastada äriline probleem või võimalus ja siis küsida, kuidas AI aitab seda lahendada. Nii saab automatiseerida olemasolevaid protsesse, muuta töötajad tootlikumaks ning olemasolevad tooted ja teenused targemaks. Tekib konkreetne äriline väärtus, kuid ettevõtte olemus ja ärimudel jäävad suuresti samaks.
Ta nendib, et kõige põnevam on aga kolmas laine, kus ettevõtted ei lisa enam AI-d olemasolevale ärile, vaid ehitavad ettevõtte AI võimalustest lähtudes ümber ehk muutuvad n-ö AI-native ettevõteteks. „Nad küsivad: millised näeksid meie protsessid, organisatsioon, tooted ja kogu ärimudel välja siis, kui looksime selle ettevõtte täna nullist ning AI oleks algusest peale selle keskmes?” selgitab Hiiepuu. „Midagi sarnast nägime IT-revolutsiooni ajal. Suurimad võitjad polnud üksnes seniseid protsesse digitaliseerinud firmad, vaid ka uued ettevõtted, kelle ärimudelid sündisidki digitaalse maailma võimalustest – maailmas näiteks Amazon, Google ja Meta ning Eestis Bolt, Wise ja Pipedrive. AI puhul võib toimuda midagi sarnast.”
AI surve kasvatab vajadust võimekama digitaristu järele
Hetkel tekib tehisintellekti kõige otsesem väärtus Hiiepuu hinnangul tootlikkuse kasvust. „Automatiseerime klienditeenindust ja rutiinseid tegevusi, muudame töökorraldust efektiivsemaks ning suudame olemasoleva ressursiga rohkem teha. Eesti jaoks on see eriti oluline, sest tööealiste inimeste arv väheneb ja tuleviku kasv ei saa põhineda lihtsalt sellel, et palkame järjest rohkem inimesi.”
Telekommunikatsioonis on tema sõnul AI-l aga ka teine mõju. „AI kasvatab väga kiiresti andmemahtusid ja muudab andmeliikluse olemust. Oleme harjunud maailmaga, kus YouTube’i või TikToki vaadates liigub suur osa andmetest võrgust seadmesse. AI-ajastul hakkavad seadmed pidevalt ja reaalajas võrguga suhtlema. Kui lisada isesõitvad autod, droonid, liitreaalsus ja järjest suurem hulk ühendatud seadmeid, kasvab märkimisväärselt nõudlus kiire, väikese viivituse ja töökindla ühenduvuse järele.”
Telekomi jaoks on AI seega korraga nii tootlikkuse suurendaja kui ka uus kasvumootor, sest AI-maailm kasvatab vajadust senisest võimekama digitaalse infrastruktuuri järele. Laiemalt on AI-l väga suur potentsiaal võrkude juhtimises, teenuste automatiseerimises ja küberturvalisuses. Küberturvalisuses on mõju seejuures kahepoolne: samu tehnoloogiaid, millega ettevõtted oma kaitset parandavad, kasutavad ka kurjategijad järjest keerukamate rünnakute tegemiseks.
„Hype’i üks põhjus on selles, et AI-le pannakse tohutud ootused, samal ajal kui enamik ettevõtteid kasutab seda alles olemasolevate protsesside natuke paremaks või efektiivsemaks muutmiseks. Kui panna väga võimas uus tehnoloogia vana ärimudeli sisse, ei pruugigi tulemus olla revolutsiooniline,” möönab Hiiepuu. „Murranguline mõju hakkab avalduma siis, kui ettevõtted küsivad mitte „mida saaksime AI abil paremini teha?“, vaid „mida teeksime täiesti teisiti, kui ehitaksime ettevõtte AI võimalustest lähtudes?“. See võib tähendada protsesside, toodete, organisatsiooni ja lõpuks kogu ärimudeli radikaalset ümbermõtestamist. Samas see ei tähenda, et AI potentsiaali oleks ülehinnatud. Võimalik, et oleme hoopis alahinnanud, kui palju peavad ettevõtted ise muutuma, et AI potentsiaal päriselt realiseeruks.”
Mobiilvõrgud ja satelliitside sulanduvad kasutaja jaoks üheks tervikuks
Mobiilside iga uus põlvkond on toonud kaasa suurema andmemahu ja kiiruse. AI annab Hiiepuu sõnul sellele täiesti uue hoo: „Kui 5G maailmas räägime gigabittidest ja millisekunditest, siis 6G tehnoloogilistes sihtides juba terabittidest ja mikrosekunditest. AI tekitab sisuliselt andmete tsunaami ning tuleviku võrk ei ühenda enam ainult inimesi ja telefone, vaid tohutut hulka seadmeid, sensoreid, sõidukeid, roboteid ja AI-rakendusi.”
Kasutaja jaoks võib üks kõige nähtavamaid muutusi olla see, et mobiililevi muutub esimest korda sisuliselt globaalseks. Maapealsed mobiilivõrgud ja satelliitside hakkavad kasutaja jaoks sulanduma üheks tervikuks. Telefon saab kasutada sobivat võrku ning inimene ei pea teadma, kas tema ühendus liigub parasjagu mobiilimasti või satelliidi kaudu. See tähendab ühenduvust ka seal, kuhu mobiilimaste pole mõistlik rajada – merel, kõrbes, mägedes ja teistes hõredalt asustatud piirkondades.
„Teine suur muutus on see, et mobiilivõrk ei kanna tulevikus ainult andmeid, vaid hakkab neid järjest enam töötlema. Praegu toimub suur osa keerukast AI-arvutusest suurtes andmekeskustes, mis võivad asuda sadade või tuhandete kilomeetrite kaugusel. Tulevikus tuuakse järjest rohkem arvutusvõimsust kasutajale lähemale – võrgu serva,” selgitab Hiiepuu. Telekomiettevõte ei paku siis enam ainult ühendust, vaid järjest enam ka arvutusvõimsust.
Ta lisab, et see võib muuta kardinaalselt ka meie seadmeid. Näiteks liitreaalsusprillid ei pea kogu vajalikku arvutusvõimsust endas kaasas kandma. Keerukas AI-arvutus võib toimuda lähedal võrgus ning tulemus jõuda inimesele tagasi praktiliselt reaalajas. Sama põhimõte loob uusi võimalusi robotitele, droonidele, autodele ja paljudele teistele seadmetele. „Ja veel üks põhimõtteline muutus: võrk hakkab lisaks ühendamisele ka ümbritsevat maailma tajuma. Tuleviku mobiilivõrkude raadiosignaale saab kasutada objektide asukoha, liikumise ja teiste omaduste tuvastamiseks – teatud mõttes hakkab võrk toimima ka radarina. Kui meie õhuruumi tekib järjest rohkem droone ja autonoomseid seadmeid, võib sellisest võimekusest saada oluline osa nende liikluse jälgimisel ja turvalisemaks muutmisel.”
Seega ei ole järgmine mobiilside põlvkond lihtsalt „veel kiirem internet“. Võrk muutub korraga ühenduseks, arvutusplatvormiks ja sensoriks ning maapealse ja satelliitside põimumine laiendab selle senisest palju suuremale osale maailmast.
Telekomist digitaristu partneriks
Hiiepuu toob välja, et ajaga on telekomi ja IT piirid aina hägustunud. „Kliendi jaoks moodustavad ühenduvus, pilv, küberturve, töökoha IT ja toimepidevus ühe digitaalse taristu, millest sõltub ettevõtte igapäevane toimimine. Elisa ambitsioon on saada Eesti äriklientide jaoks juhtivaks strateegiliseks digitaristu partneriks, kes suudab võtta tervikvastutuse kliendi digitaristu arendamise ja toimimise eest. See tähendab, et ühendame senisest enam side-, IT- ja küberturbevõimekusi ning integreerime ühenduvuse, küberturbe, toimepidevuse, töökoha-, pilve- ja muud IT-lahendused kliendi jaoks üheks hallatavaks tervikuks.”
Kliendi seisukohalt tähendab see eelkõige lihtsust ja selgemat vastutust. Ettevõte ei pea ise juhtima suurt hulka erinevaid tehnoloogiapartnereid ja lahendusi, vaid saab keskenduda oma põhitegevusele. Elisa ülesanne on aga tunda kliendi äri piisavalt hästi, et tehnoloogial oleks mõõdetav mõju tema efektiivsusele, turvalisusele ja kasvule. Konkurentsi mõttes tähendab see, et konkurentsiväljal on IT-ettevõtted, küberturbe- ja pilveteenuste pakkujad ning globaalsed tehnoloogiaettevõtted. Seetõttu muutuvad järjest olulisemaks usaldus, kliendi äri tundmine ja võime võtta tervikvastutus kogu lahenduse toimimise eest.
Tegelikult on muutunud konkurents kogu Eesti ettevõtluskeskkonnas. „Peame tunnistama, et Eesti senine kasvumudel on suuresti ammendunud. Viimase 30 aasta edu põhines väga soodsal kombinatsioonil. Euroopa Liiduga liitumine avas meile turud ja tõi investeeringuid. Ehitasime üles konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna – e-riigi, vähese bürokraatia ja lihtsa maksusüsteemi. Samal ajal oli meil võrreldes Lääne-Euroopaga suhteliselt odav, kuid hästi haritud tööjõud ning konkurentsivõimeline energia. Eesti oli väga hea koht, kus toota ja osutada teenuseid odavamalt kui Põhjamaades või Lääne-Euroopas,” räägib Hiiepuu.
Ta nendib, et tänaseks on see maailm muutunud. „Eesti tööjõud ei ole enam odav, energia hinnaeelis on kadunud ja ka ettevõtluskeskkonna ajaloolised eelised ei erista meid enam. Me ei saa ehitada järgmise 20 aasta kasvu samadele eelistele, millele ehitasime eelmised 30 aastat. Uus kasv peab tulema suuremast lisandväärtusest. Olukorras, kus tööealiste inimeste arv väheneb, tuleb luua sama või isegi väiksema hulga inimestega rohkem väärtust.”
Suurem lisandväärtus ei tähenda Hiiepuu hinnangul ainult efektiivsemat tootmist, vaid see tähendab oskust luua rahvusvaheliselt atraktiivseid tooteid ja brände, liikuda väärtusahelas ülespoole ning ehitada uusi ärimudeleid. AI ja jätkuv automatiseerimine saavad olema selle muutuse ühed olulisemad ehitusklotsid. Kõige selle eelduseks on tulevikukindel, turvaline ja töökindel digitaristu. Kui üha suurem osa majandusest sõltub AI-st, pilvest, automatiseerimisest ja reaalajas liikuvatest andmetest, muutub digitaristu sama fundamentaalseks kui energia- või transporditaristu.
„Just siin näeme Elisa rolli Eesti järgmises kasvuloos. Tahame olla Eesti ettevõtluse digivundament – ehitada ja hoida infrastruktuuri, mille peal saavad ettevõtted automatiseerida, kasutada AI-d, luua uusi ärimudeleid ja konkureerida edukalt maailmas,” kõneleb Elisa Eesti tegevjuht. „Kõige suurem risk on see, kui jätkame uues maailmas vana kasvumudeliga. Teine suur risk on, kui meie kohanemiskiirus jääb maailma muutumise kiirusele alla, sest geopoliitika, regulatsioonid, tehnoloogia, küberohud ja uued globaalsed konkurendid võivad väga lühikese ajaga mängureegleid muuta.”
Eesti ettevõtlusel on aeg liikuda järgmisele lisandväärtuse tasemele
Eesti riigi väiksus võib Hiiepuu sõnul olla väga suur eelis juhul, kui kasutame seda kiiruse kasuks. „Väikeses riigis on võimalik uusi lahendusi kiiremini katsetada, koostöö erinevate sektorite vahel võib olla lihtsam ning otsustajate vaheline distants on lühem. Me ei võida maailma mahuga, küll aga võime võita kiirusega. Samas tähendab väike turg seda, et ettevõtted ei saa kasvada lõputult ainult Eesti turule toetudes ning meil on vähem inimesi, kelle vahel talente jagada,” selgitab ta. „Väiksus ei ole seega iseenesest konkurentsieelis. Eeliseks muutub see ainult siis, kui suudame olla suurematest riikidest kiiremad – kiiremad otsustamisel, uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ja uute ärimudelite katsetamisel.”
Kõige suurem võimalus on tema hinnangul Eesti ettevõtluse liikumine järgmisele lisandväärtuse tasemele. „AI on väga oluline, kuid võimalus ei seisne ainult AI-toodete loomises või olemasolevate protsesside automatiseerimises. Suurim potentsiaal tekib siis, kui ettevõtted kasutavad AI-d oma toodete, teenuste ja lõpuks kogu ärimudeli ümberkujundamiseks. Teine võimalus tuleneb paradoksaalselt meie tööjõupuudusest. Kui suudame AI ja automatiseerimise abil luua väiksema hulga inimestega rohkem väärtust, võib tänasest piirangust saada surve, mis sunnib Eesti ettevõtteid liikuma kiiremini kõrgema tootlikkuse poole.”
Elisa lähiaastate eesmärk on eraklienditurul liikuda hinnakesksest telekomist järjest enam kliendile parimat väärtust pakkuvaks ettevõtteks. „Ühenduvus jääb aluseks, kuid sellele lisanduvad meelelahutus, digiturvalisus, tark energia ja teised teenused, mis muudavad inimese digielu lihtsamaks ja paremaks,” loetleb Hiiepuu. „Äriklienditurul on meie kasvusuund IT ja küberturve ning liikumine telekomiettevõttest strateegiliseks digitaristu partneriks. Ühenduvus jääb selle kõige vundamendiks, kuid sellele ehitatakse järjest rohkem hallatud, turvalisi ja nutikaid teenuseid.”
Murekohtadest toob ta välja eelkõige väliskeskkonna ebakindluse alates geopoliitilistest riskidest, küberrünnakutest, kriitilisest infrastruktuuri toimekindlusest kuni energia- ja majanduskeskkonna ning kiiresti muutuva regulatsioonini. „Telekomiettevõttena oleme ka ise atraktiivne küberrünnakute sihtmärk, mistõttu teenuste turvalisus ja toimekindlus on meile keskne prioriteet,” rõhutab ta. „Ja samas on paljud väljakutsed ühtlasi võimalused. AI, kasvavad andmemahud, küberturvalisuse tähtsus ja järjest digitaalsem majandus tähendavad, et usaldusväärse digitaristu tähtsus ainult kasvab. Kui Eesti järgmine kasv peab tulema tehnoloogiast ja suuremast lisandväärtusest, siis meie ülesanne on ehitada sellele kasvule võimalikult tugev digivundament.”