Kuidas aidata lapsel teha nutikaid valikuid digimaailmas?
Tänapäeva lapsed kasvavad üles maailmas, kus internet ja nutiseadmed on loomulik osa igapäevaelust. Nutitelefon võimaldab jäädvustada hetki, suhelda sõpradega, õppida uusi oskusi ning jagada oma tegemisi kiiresti suure hulga inimestega. Digikeskkond pakub palju võimalusi, kuid eeldab ka teadlikke valikuid ja vastutust.
Noorel inimesel ei pruugi veel olla piisavalt elukogemust, et mõista, kui püsivad võivad olla internetis tehtud otsused. Seetõttu küsivad paljud vanemad endalt: kuidas aidata lapsel aru saada, mida veebis tasub jagada ja mida mitte?
Lastekaitse Liidu projekti „Targalt internetis“ koordinaatori Malle Hallimäe sõnul saavad turvalise digikäitumise harjumused alguse avatud suhtlusest kodus. Mida rohkem laps tunneb, et tema tegemiste vastu tuntakse siirast huvi, seda lihtsam on koos arutada ka võimalikke riske ja vastutust.
Tundke huvi lapse digimaailma vastu
Rääkige lapsega sellest, milliseid rakendusi ta kasutab, millist sisu vaatab ja jagab ning kellega suhtleb. Oluline on läheneda vestlusele uudishimu, mitte kontrollimise sooviga. Digikeskkond muutub kiiresti ning sageli avastavad lapsed uusi võimalusi enne täiskasvanuid.
Avatud suhtlus aitab luua usaldust, tänu millele julgeb laps probleemide või ebamugavate olukordade korral abi küsida.
Selgitage, et internet ei unusta
Lapsele tasub rääkida, et internetti jõudnud piltidel ja videotel võib olla pikem eluiga, kui esialgu tundub. Ka siis, kui postitus hiljem kustutatakse, võib keegi olla selle juba salvestanud või edasi jaganud.
Sageli aitab päriseluline võrdlus: kas laps oleks nõus, kui sama foto ripuks plakatina koolimaja seinal või avalikus kohas kõigile nähtaval?
Arutage koos praktilisi olukordi
Keeldude ja käskude asemel aitab rohkem ühine arutelu. Igapäevaste näidete kaudu saab lapsega rääkida sellest, millised tegevused on veebis lugupidavad, turvalised ja vastutustundlikud.
Näiteks võiks koos arutada:
- Kas sõbrast tehtud pilti võib jagada ilma tema loata?
- Kas naljakas video võib kellelegi tegelikult haiget teha või piinlikkust valmistada?
- Millist infot ei tasu enda või teiste kohta avalikult jagada?
- Millised postitused võivad rikkuda seadust või kellegi õigusi?
Sellised vestlused aitavad lapsel enne postitamist teadlikumalt mõelda.
Leppige kokku ühistes reeglites
Kõige paremini toimivad kokkulepped, mille loomisel on laps ise kaasa rääkinud. Arutage koos läbi, millist sisu jagada, kellega seda jagada ja millal tasub enne avaldamist hetkeks peatuda.
Abiks võib olla lihtne kontrollküsimuste nimekiri:
- Kas see postitus on heasoovlik?
- Kas kõik pildil olevad inimesed teavad, et seda jagatakse?
- Kas ma oleksin valmis seda näitama ka oma vanavanematele või õpetajale?
Rääkige abi küsimisest juba enne probleemide tekkimist. Ka siis, kui laps ise käitub veebis hoolikalt, ei pruugi seda teha kõik teised. Seejuures on oluline, et laps teaks: abi küsimine ei ole kunagi vale ning keerulistele olukordadele leidub lahendusi.
Selgitage, mida teha juhul, kui lapse fotot või videot jagatakse ilma tema nõusolekuta:
- Paluge postitajal sisu eemaldada.
- Tehke tõendite säilitamiseks ekraanipilt.
- Teatage rikkumisest sotsiaalmeediaplatvormile.
- Vajadusel pöörduge kooli, veebipolitseiniku või teiste spetsialistide poole.
Oluline on, et ükski laps ei jääks oma murega üksi.
Avatud suhtlus on parim kaitse
Digimaailma võimaluste ja riskidega ei pea lapsed üksi toime tulema. Kui vanemad tunnevad huvi, räägivad interneti kasutamisest avatult ning otsivad vajadusel koos lahendusi, kasvavad lastest teadlikud, vastutustundlikud ja hoolivad digikeskkonna kasutajad.
Lastekaitse Liit ja Elisa teevad koostööd, et toetada Eesti perede digiteadlikkust ning julgustada peresid internetiohutuse teemadel rohkem rääkima. Digiturvalisus algab usalduslikust suhtlusest, üksteise kuulamisest ja koos õppimisest.
Lisainfot ja nõuandeid leiab veebilehelt www.targaltinternetis.ee ja www.elisa.ee/et/nutivaba-lapsepolv. Abi ja nõu saab ööpäevaringselt Lasteabi telefonilt 116 111 ning veebivestluse kaudu aadressil www.lasteabi.ee.