Juhi retro iseendaga – mõtteharjutusi uueks tööaastaks
Aasta algus on traditsiooniliselt aeg, mil analüüsitakse möödunut ja seatakse uusi sihte. Kes annab lubadusi, kes otsustab vanadest harjumustest loobuda. Tööelus tehakse tihti kokkuvõtteid ja plaane tiimitöö kontekstis, kuid ka juht võiks võtta aega, et teha iseendaga tagasivaatav retrokohtumine.
Kaasaegse juhi aeg ja energia kulub valdavalt oma tiimi toetamisele ja suunamisele. Keskendutakse sellele, kuidas ühel või teisel tiimiliikmel või kogu valdkonnal läheb. Aasta kiire lõpu ja uue alguse virvarris võib aga ununeda, et oluline on ka juhina enda rollile tagasi ja ette vaadata.
Kolm olulist küsimust, mida endalt küsida
Paljude jaoks võib enda videopildi või hääle jälgimine tunduda ebamugav ja harjumatu. Sarnaselt nõuab ka eneseanalüüs enesekriitilist, konstruktiivset ja avatud meelega peeglisse vaatamist. Meetodeid ja tööriistu retro läbiviimiseks on mitmeid, kuid alustuseks võiks iga juht kord aastas endalt küsida järgmised kolm küsimust.
- Mis läks hästi ja milles ma juhina viimase aasta jooksul õnnestusin?
See küsimus on oluline, kuid ei pruugi olla ka kõige lihtsamate killast, sest iseenda tunnustamine ja oma tugevuste nägemine ei olegi meile nii omased. Tasub mõelda, millised olid väiksemad õnnestumised ja võidud. Igapäevaselt argirattal olles ei pruugi me kõiki kordaminekuid märgata või enam mäletada. Mis olid need edu saatvad tegemised jaanuaris, juunis või oktoobris? Võta kalender ette, käi kogu aasta mõttes läbi ning pane õnnestumised kirja. Lisaks küsi endalt, kas sa märkasid end kuidagi ka tunnustada või premeerida, olenemata edu suurusest. Ka väikeste võitude tähistamine on oluline, et pikka eesmärki täites motivatsioon üleval hoida.
- Millised olid „ämbrid“, millesse ma viimase 12 kuu jooksul astusin?
Ka me ise juhtidena oleme kaugel ideaalsuse etalonidest, kes kunagi ei väärata. Usun sellese tõsimeeli, et ka kõige kogenumad juhid teevad vigu. Kui sa soovid uueneda ja innoveerida oma valdkonda, on vigade tegemine ka paratamatu. Kui proovid midagi uut, käivad sellega vältimatult kaasas nn ämbrid. Keskenduda tasub aga just sellele, mida nendest õpime, mida tahame edaspidi muuta või kas saame tehtud vead hoopis õnnestumisteks pöörata. Tihtipeale oleme läbi lapsepõlve ja koolipõlve selgeks õppinud, et vigade tegemine on halb ja eksimusi tuleb varjata. Kuni selleni välja, et tunneme end vigasid tehes väga halvasti ja hakkame end tehtud eksimuse eest mõttes piitsutama. Sellest pole aga kasu ei sul endal juhina, su tiimil ega organisatsioonil. Igast ämbrist on hulga õppekohti teadmiseks ja edasiarenguks kaasa võtta. Meil on näiteks Elisas oma üksuses tava, kus igas kvartalis valime „Kvartali teo“ ja „Kvartali kuldse ämbri“ auhinna. Ehk tegelikult väärtustamegi ka seda, mida oleme eksimusi tehes õppinud. See kannab mõtteviisi, et iga viga on võimalus areneda. Tuleb öelda, et „Kvartali kuldse ämbri“ saamise üle käib palju tihedam võitlus, kui teo saamise üle.
- Mis on see tähendus, mida mina juhina oma tööga loon?
Erinevad uuringud näitavad ja meie enda töötajate pühendumusuuringutest peegeldub, et inimeste jaoks loeb aina enam töö sisu – kas ja mida minu igapäevane tegevus muudab minu elus, minu organisatsioonis, ühiskonnas, maailmas. Keegi ei taha teha igavat tööd. Jällegi, argipäeva virvarris ja rutiinse töö keskel ei pruugi me alati mõelda sellele, milline on see panus, mida oma tegevusega anname ja millist lisaväärtus see loob. Seetõttu tasub korra tempo maha võtta ja seda analüüsida.
Miks see on oluline?
Juhi retro iseendaga on rohkem kui pelgalt analüüs – see on enesejuhtimise ja teadliku kasvu tööriist. Andes endast igapäevaselt väga palju energiat teiste toetamiseks ja suunamiseks, eesmärkide täitmiseks ja organisatsiooni ootustele vastamiseks, on paratamatult vaja ka vahepeal ise tempot aeglustada. Kui võtad aega, et hinnata möödunud aastat ja suunata oma pilk tulevikku, annad endale võimaluse liikuda edasi targemalt ja kindlama sammuga.
Marika Raiski, Elisa suhtekorraldusjuht