Tööotsijate jaoks on hetkel kõige olulisemal kohal stabiilsus – isegi IT-inimeste puhul

Viimaste kuude jooksul on tööturul pilt mõnevõrra muutunud ning varasem joviaalsus on asendunud ettevaatlikkusega, seda ka alati puuduse käes kannatavas IT-sektoris. Elisa valdkonnajuhi Joosep Põllumäe sõnul ei tähenda see, et arendajaid ja IT-spetsialiste vähem vaja oleks või et neid ei värvatavaks, vaid pigem on hakanud just IT-inimesed ise põhjalikumalt kaaluma, kas liikuda ühest majast teise ning palganumbri ja hüvede kõrval on selgelt olulisemaks muutunud ka stabiilsus ning jätkusuutlikkus.

“Arendajate ja teiste tippspetsialistide leidmine on alati raske olnud ning hetkene ebakindel olukord on seda protsessi veelgi keerulisemaks muutnud. Inimesed on ettevaatlikumad ning uute projektide peale siirdumist vaagitakse veelgi sügavamalt – keegi ei taha vahetada tööd ja olla olukorras, kus kolme kuu pärast tuleb jälle tööotsingutega alustada, kuna ebakindla majandusolukorra tõttu rahastusring põrus,” rääkis ta.

Samas pole tema oluliselt vähenenud vabade ametikohtade hulk või nende ettevõtete arv, kes sooviks oma tiimi uusi IT-asjatundjaid leida. “Pigem on olukord isegi vastupidine – mida ebaselgem on majanduses toimuv, seda enam tekib ruumi uutele säästlikele lahendustele või asjade optimeerimisele. Kõige selle ellu viimiseks on aga vaja asjalikke IT-inimesi, kes oskaks ideed koodiks muuta,” rääkis ta.

Turul on ressurssi endiselt puudu

Põllumäe rõhutas ka asjaolu, et kuigi mitmed suured ettevõtted nii Eestis kui mujal maailmas on viimaste kuude jooksul oma strateegiat muutnud ning selle arvelt on tulnud kohendada ka töötajaskonna koosseisu, siis pole enamasti need muutused tippspetsialiste, eriti arendajaid – või vähemasti kogenud arendajaid – eriliselt mõjutanud. Seetõttu pole ka tööturul tekkinud uut vaba inimressurssi, kes oleks kiirelt valmis end uue töökohaga siduma.

“Inimesi on sama hulk, nõudlus on suurenenud ja töötajad on liikumisel ettevaatlikumad. See on olukord, mis paneb keerulisemasse seisu ettevõtted, mille taust pole niivõrd kindel või mis ei näe välja tugevad ja stabiilsed. Siiski ei saa end liialt uljalt tunda ka tugevad-suured-kogenud ettevõtted. Kuigi nad võivad suuta pakkuda mingit väärtust, mida töötajad hetkel otsivad, siis pole “ei lähe homme pankroti” üksi piisav, et oma tiimi inimesi leida või olemasolevaid seal hoida,” märkis Elisa valdkonnajuht.

Ta selgitas, et kuigi töötajad otsivad hetkel pigem stabiilsust ja tulevikukindlust, siis ei tähenda see, et tippspetsialistide muud ootused kuskile kadunud oleks. Seega on tänaseni oluline hea töötasu, korralikud hüved, huvitavad ning väljakutsuvad projektid, kutsuv töökultuur ja läbipaistev ja paindlik töökorraldus. Kuigi olulisuse vahekorrad võivad olla mingis ulatuses muutunud ja muu võrdse korral vaadatakse pigem stabiilsuse poole, siis mängib Põllumäe sõnul endiselt kõik muu tööd ümbritsev olulist rolli.

“Üleliia mugavalt ei tasuks end tunda ka ettevõtetel, kus hetkel töötajaskonnaga hästi on. Tippspetsialistid võivad küll liikumise osas olla äraootavamal seisukohal, kuid see ei tähenda, et nad huvitavatele mõtetele avatud poleks. Kui praegune töökoht laseb otsa libisema ja mõtleb, et kes sellises olukorras ikka tööd vahetab, võib üks hommik sisse astuda tühja kontorisse,” lausus ta. “IT-inimeste postkastid on pakkumistest punnis. Hetkel võidakse küll olla nende vastu võtmisel ettevaatlikumad, aga häid, stabiilseid ja huvitavaid võimalusi satub ikka aeg-ajalt ette.”

“Tööturg on tänaseni tööotsija poole kaldu. Siin-seal toimuvad korrektuurid, aga laiemad mustrid pole muutunud ja ilmselt ei muutu veel niipea. Mida nišikama või konkurentsitihedama valdkonna jaoks värvatakse, seda ebatõenäolisem ka on, et asjad lähiajal kuidagi lihtsamaks muutuks – pigem vastupidi. Inimesed on ettevaatlikud ja uutele väljakutsetele ollakse valmis vaid siis, kui uus amet tõesti midagi enamat suudab pakkuda – ja harilikult pole see vaid veidi suurem palganumber,” lisas Põllumäe.