Toomas Polli: IT-süsteemid viib enneaegselt hauda oskamatus tulevikku ennustada

IT-süsteemid on enamike tänapäevaste ettevõtete edu aluseks, mis tähendab, et nende töökindlus ja jätkusuutlikkus on kriitilise tähtsusega. Jätkusuutlikke IT-lahendusi aitab aga luua selge ärivisioon, oskus veidi tulevikku ette ennustada ning inimloomuse mõistmine, räägib Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli.

Iga IT-lahendus on omanäoline, kuid kui tegu pole üksikute eranditega, peab keskmine IT-süsteem suuremal või vähemal määral vastu pidama viis aastat või veidikene kauem – vastasel juhul ei õigusta see suurt investeeringut ega suuda pakkuda väärtust, mida organisatsioon sellelt ootab.

See aga tähendab, et uue lahenduse planeerimise ja loomise ajal peavad IT-meeskonnad suutma ennustada, milline on meid ümbritsev maailm aastate pärast ning mida peaks tegema, et hetkel loodav suudaks asjalik ja konkurentsivõimeline olla ka siis. Selle eelduseks on ka see, et IT ei ole enam pelgalt tugiüksus, mis tuimalt ärisoove ellu viib, vaid partner kogu ärile, kes mõtleb kaasa, on hea klienditunnetusega ning saab aru, mis loob kliendile väärtust

Kui jätkusuutlike lahenduste loomise üheks küljeks on selge äriline visioon ehk arusaam, miks uut IT-lahendust luuakse, mida see tegema peab, millised on peamised kasutuslood ja milline kogu kompott lõpuks kokku peaks tulema, siis on kriitilise olulisega ka tehnoloogiline ning inimlik jätkusuutlikkus – millised keeled ja raamistikud on piisavalt stabiilsed, et neile pikemaajalise projekti raames najatuda ning mis on need tehnoloogiad, millega tahavad IT-spetsialistid tegeleda täna, homme ja aastate pärast.

Äriline vaade määrab suuna

Ärimaailm on pidevalt muutumises, mis tähendab, et muutumisvõimelised peavad olema ka neid ärisid teenindavad IT-lahendused. Ükski süsteem ei suuda aga olla piisavalt paindlik, kui seda paindlikkust pole sinna teadlikult sisse ehitatud, mistõttu on iga uue lahenduse loomise juures oluline mõista, milline on süsteemi ümbritsev äriline keskkond täna ning milliseks võib kujuneda see aastate pärast.

Seejuures tuleb aga leida sobilik tasakaal universaalsuse ja efektiivsuse vahel. Kuigi mõne süsteemi saab ehitada meeletult universaalseks ja paindlikuks, siis on üsnagi lihtsalt võimalik jõuda ka lahenduseni, mis teeb kõike natukene ja on valmis igaks tulevaks muutuseks, suutmata seejuures teha midagi meeletult hästi. Teisalt on aga võimalik muuta lahendus nõnda efektiivseks ja nutikaks ühe asja tegemises, et ärikliima muutumisel sellelt millegi uue nõudmine on pea võimatu.

Kaldudes liiga tugevalt emba-kumba äärmusesse võtab organisatsioon asjatu riski ning peab leppima sellega, et kannatama hakkab kas äriline edu või tulevikukindlus. Kuigi osadel juhtudel on riskid õigustatud, siis eeldab see teadlikku lähenemist ning läbimõeldust – taipamata arhitektuurilise lähenemise nõrku külgi võib end kiirelt avastada olukorrast, kus tegelikult ei soovita olla.

Tehnoloogiline jätkusuutlikkus nõuab tuleviku ennustamist

IT-süsteemide töökindluse ja jätkusuutlikkuse juures on ärilise vaate ja paindlikkuse kõrval kriitilise olulisega ka tehnoloogiline maailm. Kuigi mõni süsteem võib olla arhitektuurselt nii paindlik, et see saab hakkama iga ärilise muutuse või keerdkäiguga, on sellisest paindlikkusest üksi vähe kasu, kui süsteemi töös hoidvad alustehnoloogiad, kogukonnad ning personal olemast lakkab.

Tarkvaramaailm uueneb pidevalt ning iga päev võib kuulda mõnest uuest põnevast raamistikust või keelest, mis lubab maailma muuta. Kui mõned neist seda teevadki, siis 99% kõigest uuest ja ägedast kaob entusiasmi raugemise ja paremate lahenduste peale tulemise tõttu õige pea unustustehõlma. Kui mõne sellise lahenduse peale ehitada pikemajalise vaatega ärikriitiline infosüsteem, on ühel hetkel tulemuseks vajadus kõik pea nullist taas üles ehitada, ohverdades selle alla meeletust koguses finantsressursse, aega ja hullematel juhtudel avades ennast uute lahenduste valmimiseni turva- ja töökindlusprobleemidele.

Niisamuti võib ka kõige ägedamate tarkvaralahenduste eluea ootamatult lühikeseks muuta sobiva personali puudumine. Kuigi osad arendajad naudivad ka vanemate tehnoloogiatega tegelemist, siis on paratamatu, et mida päev edasi, seda keerulisem on leida kedagi, kes tahaks tegeleda keelte või raamistikega, mille hiilgeaeg on ammu möödas. Uue süsteemi jaoks tech-stacki valides valede panuste tegemine võib seega kiirelt viia olukorrani, kus ühel hetkel pole enam leida kedagi, kes oleks nõus lahendust käimas hoidma või edasi arendama.

Nii tehnoloogilise ammendumise kui ka arenduskogukonna meelemuutuste tulemiks on harilikult vajadus kogu raske vaevaga tehtud töö uuesti ette võtta. Kui hästi läheb, siis võib olla kätte jõudnud loomulik aeg täieliku uuenduskuuri läbiviimiseks, halvemal juhul tuleb aga pilk maha lüüa ning tunnistada, et planeerimises on tehtud suurem viga ning järgmine suurem uuendus tuleb kalendris oluliselt varasemaks nihutada.

Kes teab, kuidas süsteem päriselt töötab?

IT-süsteemide jätkusuutlikkuse puhul ei saa jätta mainimata ka turvalisust ja süsteemi tööpõhimõtete laialdase mõistmise olulisust. Kui turvalisus on selge kõikidele – süsteem, mis turvavigadest kubiseb, kukub varem või hiljem – siis süsteemi täpset tööspetsiifikat hõlmav teadmus on midagi, millele tihti ei mõelda.

Kuigi tänapäeval on juba üsnagi tavaline, et IT-lahenduste loomisele lähenetakse grupiviisiliselt ning planeerimis-, arendus-, ja juurutamisetappidega on seotud rohkem kui üks inimene, siis pole täielikult kadunud olukorrad, kus kõik lahenduse olemust puudutav on koondunud ühe inimese pähe. Kui see inimene peaks aga otsustama ettevõttest lahkuda, võib end kiirelt avastada olukorrast, kus keegi täpselt ei tea, miks on lahendust kindlat moodi üles ehitatud, kuidas seda muuta või mida teha, kui midagi peaks minema katki.

Seetõttu on kriitiline, et äriliselt oluliste IT-süsteemide puhul mõistaks vähemalt 3-4 inimest piisavalt sügaval tasemel lahenduse olemust ja tööpõhimõtteid; kood oleks selgelt loetav, arusaadav ja korrapäraselt dokumenteeritud; ning et kogu süsteemi käimashoidmiseks ning taastamiseks oluline teadmus oleks lihtsalt ligipääsetav, üheselt mõistetav ja põhjalik.

Kuigi ükski IT-lahendus pole igavene, siis peab see suutma ettevõtet teenida täpselt nii kaua, kui selle loojad on selle jaoks planeerinud. Kui “parim enne” kuupäev peaks kätte jõudma ootamatul hetkel, on keegi mõnes planeerimisetapis teinud kriitilise vea, mille parandamine võib olla võimatu. Sestap tuleb jätkusuutlikke ja töökindlaid IT-lahendusi luues mõista pikema vaate olulisust ning kaasata protsessi täpselt nii palju taibukaid inimesi kui on vaja, et vähemalt pea täieliku kindlusega öelda, et see, mida tehakse täna, on midagi, millega saab töötada ka aastate pärast.