Põhisisu algus

Tarmo Linnamägi: seadmepõhine mõtlemine liigub üha enam teenusepõhiseks

28.10.2022

Enne tuleva aasta eelarvete ja plaanide tegemist on mõistlik heita pilk muutustele ja koguni kannapööretele, mis leidsid mullu IT-teenuste ja tehnoloogiate vallas aset. Pole kahtlust, et paar aastat tagasi alanud tervishoiukriis avaldab siiani mõju. Lisapitseri on vajutanud Venemaa sõda Ukrainas, energiakriis, tarneraskused, töökäte puudus ning majanduse jahtumine.

Selle kõige kiuste või õigemini seda enam sunnib tekkinud olukord ettevõtjaid muu hulgas oma tööprotsesse üle vaatama, teenuseid muutma ja ümber kujundama ning turvalisust esikohale seadma. „Kui analüüsida olukorda ja järgmise aasta suundumusi, siis Elisa kogemuse pealt saan tuua välja viis suuremat mõtteviisi nihet,“ kirjutab Elisa Ärikliendi IT ja tehnilise halduse valdkonna juht Tarmo Linnamägi.

1. Küberturvalisusel veelgi teravam fookus

Sõda Ukrainas ja pingeline geopoliitiline olukord piirkonnas on tekitanud siinsetes ettevõtetes üha selgema arusaama, et küberohud ja -rünnakud ei ole enam kauged ja abstraktsed, vaid osa igapäevaelust. Näiteks on Riigi Infosüsteemide Amet (RIA) tuvastanud poole aasta jooksul enam kui 1200 küberjuhtumit, mis on mõjutanud nii süsteeme kui ka kasutajaid. Nende hulgas on näiteks lunavara nõuded, rünnakud Vabariigi Presidendi veebilehe ja valitsuse ning ettevõtete vastu.

Ka Elisasse pöördub üha enam ettevõtteid, kes on kimpus või vajavad ettevaatavalt küberturbe lahendusi või edasiarendusi. Teadlikkus probleemi teravnemisest on kasvanud hüppeliselt ja nii peamegi tulevikku vaadates arvestama, et niisugusest olukorrast on kujunemas uus normaalsus. Möödas on sealjuures ajad, kui rünnakute ennetamiseks piisas näiteks Venemaa, Hiina või Nigeeria poolt tuleva liikluse blokeerimisest. Elame globaalses maailmas ja enam ei ole vahet, kust rünnak tuleb, seda saab piltlikult öeldes algatada ja tellida ükskõik kes ja kust ja millal tahes.

Seega läbimõeldud, testitud ja terviklikud küberturbe lahendused peaks olema selge fookus ükskõik millise valdkonna ja suurusega ettevõtte jaoks. Lahendus ei ole ainult tulemüüri kasutamises, vajalik on läbi mõelda kogu ettevõtte andmekasutus, varundamine, õigused ja töötajate teadlikkuse kasv.

2. Pidev koolitusvajadus

Täiendav ja pidev koolitusvajadus, eriti uutes metaversumites töötades ja seda olukorras, kus kodus- ja kaugtöötamise harjumus jääb ja süveneb lähiajal veelgi. Kui pandeemia põhjustatud eriolukorra alguses tegelesid ettevõtted alles vajaliku seadmepargi hankimise või piisava netiühenduse tagamisega, siis täna on pigem küsimus, kuidas hoida andmed turvalised, tagada mugav ja tööd toetav ligipääs ning tõrgeteta suhtlus. Samuti, kuidas olla valmis uuteks virtuaalseteks töökeskkondadeks.

Kindlasti näeme lähiajalgi tänaste suhtlus- ja töölaua rakenduste nagu Teams, Zoom, Slack jne kasutamist ning edasiarendamist, kusjuures peame valmis olema, et n-ö metaversumid saavad uuteks suhtlus- ja töömaailmadeks. Tänaseks on mitmed prototüübid loodud ja arendused teadaolevalt jätkuvad. See tähendab, et kõik teenused ning ka kogu kaugtöö loogika hakkab baseeruma tänasest teistel alustel – töötame ja suhtleme virtuaalprillide abil ning avataridena vormil, viisil ja ajas, mis on kõige sobivam. Seda enam muutub üha olulisemaks, et ettevõtte töötajad oleksid teadlikud, koolitatud ning valmis ka kaasnevaid küberriske ennetama. Enam ei piisa inimeste n-ö ühekordsest ärakoolitamisest, vaid see protsess peab olema pidev ja jätkuv.

3. Suur pilveteenuse kasutus ja varundamine

Peame arvestama, et isegi kui toimiva metaversumi valdava kasutamiseni on veel tükk maad minna, siis andmete ja teenuste pilveliikumise trend üha süveneb ja seda sõltumata ettevõtte suurusest, valdkonnast või regioonist. Pilv ei pea tähendama tingimata Google’it või Amazoni – paljud ettevõtted kasutavad täna endale teadvustamata erinevaid pilveteenuseid, nagu Google Drive, Dropbox või midagi muud. Pilvepõhiste teenuste turg on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ja lisaks positiivsele konkurentsile võib see tuua kaasa turu küllastumise ning mõnede teenusepakkujate turult kadumise.

Nii juhtus näiteks sel kevadel pilveteenuse pakkujaga Sungard Availability Services, kes ei suutnud kiirelt kasvanud energiahindade ja ebaõnnestunud läbirääkimiste tõttu serveri taristupakkujatega enam tegevust jätkata. Seega tuleb tulevikku vaadates hakata tõsisemalt mõtlema ka andmete varundamisele ehk sellele, et andmed oleks ka mujal, kui ainult ettevõtte enda serveris või pilves.

Varundatud andmed peavad kindlasti olema teises asukohas kui originaalandmed. Mõtlema peaks ka sellele, kuidas neid andmeid kasutades saaks katastroofi korral oma teenused võimalikult kiiresti uuesti käivitada ehk Disaster Recovery lahendustele. Kusjuures, kui Disaster Recovery lahendus on töösse rakendatud ja dokumenteeritud, tuleb seda regulaarselt testida. Andmed ja teenuste toimimine on ju väga paljude ettevõtete põhiline väärtus ning riskid tuleks seega varakult maandada.

4. Teenuste sisseost vs. tippspetsialistide värbamine ja seadmete soetamine

Olulise suundumusena näen lähiaastal teenustepõhise mõtteviisi juurdumist. Viimasel kümnendil on maailmas toimunud suur platvormide esiletõus. Uued ärimudelid on ka Eestis vaikselt nihutanud seadmepõhiste teenuste tarbijad tarkvara ja tervikteenuste kasutajateks.

Ühelt poolt on majanduslik ebakindlus nõudnud ettevõtetelt pikaajaliste investeeringute läbivaatamist ja sundinud senise tark- ja riistvara rentimise, ostmise ja installeerimise asemel seda pigem teenusena sisse ostma. Kui varem pöördus ettevõte palvega saada tulemüür või serverilahendus, siis nüüd ja lähiaastatel veelgi enam soovitakse kompaktset IT-teenust oma äri arendamiseks, olgu selleks müügiplatvormi tugiteenus või küberturbelahendus koos hooldusteenusega.

Teisalt ei ole ITK valdkonna tööjõupuudus uus probleem, kusjuures kahjuks süvenev. Sõda Ukrainas on sellele andnud ka täiendava negatiivse pöörde, peletades julgeoleku kaalutlustel talente ja suurendades palgasurvet sektoris. Spetsialistide puudus nagu ka viidatud ettevõtte kulude optimeerimine ja tööprotsesside automatiseerimine on pannud töötajate palkamise asemel ettevõtteid senisest teenuseid sisse ostma. Näen selle trendi veelgi valdavamaks muutumist.

5. Arenguvõimalused tänu 5G-le ja plokiahelal põhinevatele lahendustele

Kahtlemata ei saa tulevikusuundumustest rääkida ilma 5G esiletõusuta. Ka täna ei jää 4G võrgus midagi tegemata, teenused pakkumata ega tooted valmimata, küll aga annab see lähiaastatel olulise tõuke uuteks, andmemahukateks teenusteks. 5G levi on Eestis täna loetud piirkondade pärusmaa, kuid juba selle aasta lõpuks elab ilmselt pool elanikkonnast 5G levialas ning lähiaastatel on kaetud suurem osa Eestist.

Samamoodi ei tohi lähitulevikku vaadates unustada, et juba on turul täiesti toimivad uue põlvkonna lahendused nagu NFT või teised, plokiahelal põhinevad teenused, mida võiks oma ettevõtte tulevikku seades arvestada. See on tohutu mõtteviisi muutus, kolides meie tänase mõttemaailma üha kiiremini uude reaalsusesse.

Lõpetuseks. Loodan, et Eesti ettevõtete suund liikuda enam seadmepõhisest mõtlemisest teenusekeskseks, muutub üha ulatuslikumaks. Nagu öeldud, see mitte ainult ei võimalda kulusid kokku hoida, vaid luua ja liita oma äriga uusi teenuseid-tooteid ning skaleerida neid kiiremini ja ulatuslikumalt. Millest alustada? Soovitan liikuda jadas – esmalt defineerida oma äri vajadused ja arengueesmärgid, seejärel koostöös IT-teenuse pakkujaga kaardistada riskid, võimalused ja vajalikud teenused ning seejärel nende kasutamisel oma inimesi pidevalt koolitada, lahendusi testida ja arendada.

Seotud märksõnad
Uus Elisa Elamus ja Huub Mine vaatama
Vanemad TV-teenused
Liitumised enne 10.08.2021
Mine vaatama