Mitte koroona, vaid ka tehnoloogia areng sunnib ettevõtted muutustele

Küllaldaselt on räägitud tervishoiukriisi järsust mõjust ettevõtete, organisatsioonide ja kogu ühiskonna mõttemaailmale. Kui vaadata lähemalt, mis on viimasel kahel aastal toimunud, siis pole tegelikkuses tegemist hüppega pea ees tundmatusse, vaid järkjärgulise, loogilise arenguga. Kriis on tõepoolest sundinud ettevõtted muutusele, aga veelgi enam on muutusi tõuganud tehnoloogia ja tööturu kiire areng.

Minnes ajas tagasi tervishoiukriisi eelnevasse aega, siis paindlikust tööajast ja -kohast räägiti ammu enne seda. Ehk küll selle vahega, et varem tähendas see pigem paaril päeval kodus töötamise võimalust ja tööreise välisriikidesse. Nüüd üha rohkem töökultuuri ja mõtteviisi muutust suunas, et pole vahet, kas tööd tehakse Tapalt, Barcelonast või Nonthaburist. Oluline, et töö oleks tehtud ja kvaliteetselt.

Ka enne nn koroonaaega kasutati kaugkontoris töö tegemiseks muuhulgas VPN ühendust, vajalik oli turvalisuse tagamine, õigesti valitud tulemüür, piisav andmevahetuskiirus ning tööd toetava riistvara olemasolu. Nüüd on vajadus selliste lahenduste järele lihtsalt massiliselt kasvanud. Toon seejuures välja neli kõige suuremat muutust, mis on seni ning mõjutavad ka edaspidi sõltumata pandeemia seljatamise kiirusest meie ettevõtete käekäiku.

Töötajate tugi ja koolitus

Esmane ja kõige olulisem muutus on toimunud ettevõtete tööprotsesside, struktuuri ja vastutuste ümbermõtestamises. Kui koroonaajastu alguses tegelesid paljud organisatsioonid ja ettevõtted veel piisava riistvara või võrguühenduste lahenduste loomisega, siis tänaseks on suuremad probleemid ületatud ning inimestele uus töörütm ja kaugtöötamine sisse harjunud.

Kriisi alguses joonistusid selgelt välja ettevõtted, kellele oli oluline töötajate efektiivsuse tagamine kodustes tingimustes. Kodukontorid sisustati kuvarite, telefonide, arvutitega ning ettevõtjad said aru, et ROI sellistel investeeringutel on suur. Ehk suhteliselt väikese investeeringuga sai luua kvaliteetsed töötingimused. Sealjuures on investeeringute tulusus olnud veelgi suurem juhul, kui ettevõte tegeleb järjepidevalt oma töötajate koolitamise, nõustamise ja toetamisega. Arvan, et efektiivsed ja edukad on ka edaspidi need, kes regulaarselt ja pidevalt oma töötajate rahulollu, motivatsiooni ja oskustesse panustavad. Seega töötajate kompetentsi ja rahulolu hoidmine ning kasvatamine on esimene võtmetegur.

Teenusmajandus ja efektiivsus

Viimasel kümnel aastal on toimunud suur platvormide esiletõus ja ärimudelid on vaikselt nihkunud SAAS (software as a service) ja HAAS (hardware as a service) põhinevaks. Protsess on pikka aega olnud tõusvas trendis, kuid koroonaaeg pööras ümber ka seni pikalt kahtlejad. Majanduslik ebakindlus nõudis ettevõtetelt pikaajaliste investeeringute läbivaatamist ning seetõttu muutus otsus teenuse ostmiseks lihtsamalt. Senise tark- ja riistvara rentimise, ostmise ja installimise asemel ostetakse see vastavalt vajadusele teenusena sisse. Olgu siin lihtsamateks näideteks Microsofti pilveteenus või digiboksi kasutamine koos tarkvara ja teenusepaketiga.

Ehk siis selle asemel, et osta ettevõttele mitu uut sülearvutit ning lisada nendele seadmetele turva- ja tugiteenused, saavad ettevõtted paketina kõik, mida nad koos seadmetega vajavad ning sealjuures ka nõustamist, hooldust ja seadmete uuendamist. See on mugav ja kättesaadav ka keskmise suuruse ja väikestele ettevõtete ning eriti oluline müügiga seotud ärivaldkonnas, kus reaalajas andmete kasutus on oluline.

Reaalajas andmed ja tööriistakast

Kolmas muutus on toimunud ’internet of everything’ maailma suunas. Kui varem räägiti ettevõtete äris masinate internetti ühendamisest, et jälgida nende hooldust, tootlikkust ja analüüsida kitsaskohti ning tulemusi, siis nüüd on vaikselt need võimalused veelgi avardunud ning uus normaalsus on võrku ühendatud masinad, inimesed, loomad või taimed. Täna me näeme ka, et 5G, tehnoloogia areng ning koroonaajastu koosmõjul suureneb võrku ühendatud seadmete hulk küll pisitasa, aga siiski igapäevaselt. Suur areng on aga toimunud ka tarkvaraliste lahenduste osas, mis otseselt või kaudselt mõõdavad ja analüüsivad inimeste tegevusi.

See on oluline just kaugtöö olukordades, kus tiimi- või ettevõtete juhtidel ei ole võimalik igapäevaselt tulemusi näha, analüüsida või kohtumiste kaudu tööle tagasisidet anda. Täna saab juba tark- ja riistavara anda infot, mis võimaldab töötajat toetada nii tööalastes väljakutsetes kui ka igapäevase rahulolu tagamises ning teisalt seada eesmärke ja jälgida tulemusi. Nii näiteks on juba Eesti ettevõtetegi seas levinud müügitarkvara Pipedrive, mis aitab automaatselt koondada kõnesid, emaile, koosoleku kutseid, interneti koosolekuid ja märkmeid. See kõik annab piisavalt infot, et töötaja näeks, kuidas tal tööl läheb ning kuidas oma tulemusi parandada.

Turvalisus võtmetähtsusena

Viimasena toon välja üha akuutsemaks muutunud turvalisuse küsimuse. Küberintsidentide arv on selgelt suunaga ülespoole ning nii pandeemia ajal kui selle mõjul on tekkinud üha uusi kuriteoliike ja viise ettevõtete andmete kuritegelikuks kasutamiseks, raha varastamiseks või väljapressimiseks. Siinsamas Eestiski on mitmeid värskeid näiteid sarnastest juhtumitest olgu selleks dokumendifotode leke või igapäevased teated, kuidas mõni ettevõte on langenud lunaraha nõude küüsi.

Ka siin võiks öelda, et tehnoloogia areng ja koroona käsikäes on selle trendi võimendumisele kaasa aidanud. Kaugtöö vorm on tekitanud tohutul hulgal uusi nn tagauksi infole ligipääsemiseks ning ka lugematud uued platvormid ja rakendused annavad selleks veelgi uusi võimalusi. Olgu selleks isegi lihtsa näitena kontori videokaamera, Alexa või võrku ühendatud koosolekuruumi tehnika kasutamine.

Seega mulle näib, et oleme ettevõtete käitumuslikes muudatustes üle hinnanud koroona otsest mõju ning vähe tähtsustanud tehnoloogia kiiret arengut. Tehnoloogial on üha suurem roll meie igapäevaelus ning ka ettevõtete tugevuse ja kasumlikkuse kasvatamisel. Nutikas on see enda kasuks tööle panna ning mitte raisku lasta ka kriise, mis sunnivad heas mõttes ettevõtete mind-set’i muutma ja tööd ümber korraldama. Olgu selleks töötajatele koolitustoe sisseviimine, tööd hõlbustavate tööriistakastide loomine ning enda ja oma töötajate küberteadlikkuse ning -turvalisuse tagamine. Kõike ei pea sealjuures ise oskama ja teadma, vaid võib nõu küsida ning lasta endale nutikaid lahendusi pakkuda ja teenuseid sisse osta.