Läbi töötaja silmade: kuidas neljapäevase töönädalaga reaalsuses asjad tehtud saada?
Neljapäevane töönädal on muutumas aina menukamaks, kuid samas tekitab paljude jaoks tänaseni kummastust see, kuidas viie päeva töö reaalsuses nelja päeva sisse mahutada. Suviti neljapäevast töönädalat rakendavas Elisa tehnoloogiaüksuses töötav Joosep Põllumäe märgib arvamusloos, et kõikide ülesannete lühema ajaraami sisse surumine ei ole küll alati lihtne, kuid õigete tehnikate ja mõttelaadiga on see siiski tehtav.
Neljapäevase töönädala puhul on oodatav tulemus sama, mis tavalise töönädala puhul, mis omakorda tähendab, et iga tööpäev peab olema veidikene tootlikum ja intensiivsem kui tavapärasel perioodil. Kuigi esimese hooga võib tunduda, et see tähendab pidevalt hiliste õhtutundideni töölainel püsimist, siis reaalsuses on pea alati võimalik leida viise, kuidas oma igapäevatöö efektiivsemaks muuta – see ongi neljapäevase töönädala idee.
Ühelt poolt eeldab lühema ajaga töö ära tegemine mõtteviisi ja hoiaku muutust, teisalt reaalsete muutuste sisse viimist. On paratamatu, et igas tööpäevas on mingil hulgal ebaproduktiivselt kasutatud aega, mille arvelt saab intensiivsematel perioodidel veidi tööaega näpistada. Näiteks saavad muutuda veidi harvemaks kohvinurga külastamised, kolleegi laua ääres või Teamsis peetud juhuvestlused saavad muutuda veidi lühemaks ning mingid ülesanded saab lihtsalt ära teha tempokamalt.
Samas tuleb meeles pidada, et mida intensiivsemaks muutub töö, seda kõrgemale tõuseb ka läbipõlemisrisk. See on ka põhjus, miks rakendame Elisa tehnoloogiaüksuses lühendatud tööaega periooditi. Terve aasta 110% intensiivsusega töötamine ei ole jätkusuutlik, piiratud ajal on see kutsuva hüve ehk täiendava vaba päeva valguses kutsuv ja igati jõukohane.
Reaalsed muutused igapäevatöös
Lisaks sellele, et neljapäevase töönädala puhul tuleb lihtsalt ülesannete kallal tempokamalt töötada ja vältida tähelepanu hajumist, on oodatud tulemuste saavutamise juures oluline roll ka reaalsetel muutustel igapäevases töövoos. Näiteks on minu tiimis harilikult kaks korda nädalas toimunud koosolekud asendatud ühe sisukama koosviibimisega, inimesi on julgustatud võimalusel koosolekuid asendama otsesuhtlusega ning koostööprojektid on muutunud sisukamaks ja fokusseeritumaks.
Enamike tavapäraste koosolekute alguses on jupp aega juttu sellest, mida keegi nädalavahetusel tegi või mis õhtul plaanis on. Sotsiaalses vaates on see muidugi oluline ja lõplikult seda ära kaotada ei tasu ega saa, aga kui kõik teavad, et lühema ajaga on vaja tehtud saada sama hulk tööd, väheneb mitteseotud teemade hulk üsnagi kärmelt. Kui terve meeskond teab, et asjad on vaja tehtud saada, siis selle nimel ka pingutatakse.
Koosolekute ja teiste tööprotsesside optimeerimise kõrval on neljapäevase töönädala juures oluline roll mängida ka automatiseerimisel ja efektiivsemate lähenemiste leidmisel. Paljudes meeskondades leida pidevaid korduvaid ülesandeid, mida saaks hõlpsalt automatiseerida ja vabastada nii nädalas mitu töötundi. Potentsiaalsed ajanõudjad võivad olla näiteks korduvad raportid, aruanded või muud administratiivsed tööd.
Kõige selle kõrval on lõpuks aga oluline mõista, et neljapäevase töönädala puhul on vastutus iga töötaja enda käes. Kõik pingutavad selle nimel, et oma töö nii efektiivselt ära teha kui võimalik. Mõnikord võivad mõned sabad reedetesse jääda ja nendega tuleb tegeleda, aga piisavalt ette mõeldes ja oma aega piisavalt hästi juhtides ei ole enamasti lühema tööajaga hakkamasaamine keeruline.
Neljapäevase töönädala puhul õpid väga kiirelt ütlema ebavajalikele kohtumistele “ei”, leidma viise seniste aeglasemate töövõtete muutmiseks ja nägema, kuhu aeg tegelikult kulub.
Elisa enam 200-liikmeline tehnoloogiaüksus töötab neljapäevase töönädalaga terve suve. Lühendatud töönädalat on pilootprojektina katsetatud ka kahel varasemal korral ning edaspidi saab sellest igasuvine nähtus.
