Kuidas tulla toime lapse nutisõltuvusega? Siin on vanematele 5 nippi

Kõva kisa ja jalgade trampimisega tahvelarvutist multikaid nõudvad väikelapsed viivad paljusid vanemaid meeleheitele: kuidas asja kontrolli alla saada, nii et igapäevane draama otsa saaks, aga lapselt kinomõnu siiski ka täielikult ära ei võtaks?

Leelo Tungal on rääkinud, kuidas kunagi 1990. aastatel, kui arvutid laiemasse kasutusse tulid, ta ka ise ühest arvutimängust sõltuvusse sattus. Ja lõpetas oma mõttekõigu tõdemusega, et kui juba keskealise, enda üle kontrolli omava inimesega võib niisugune asi juhtuda, siis pole ime, et ka lapsed sellesse harjumusse kinni jäävad.

Lihtsustatult on skeem, miks nutiseadet nii keeruline käest panna, järgmine: mõne toreda video vaatamine, meemi nägemine või uudise lugemine vallandab meie kehas teatud koguse dopamiini. See on aine, mille tagajärjel tunneme me mõnu ja naudingut. Kuna see on midagi, mida tahaks tunda pidevalt, nõuab aju ka aina enam, et saaks dopamiiniallikat ehk telefoni või tahvelarvutit üha pikemalt peos hoida.

Lõpuks on need siiski vanemad, kes lapsele nutiseadmed on andnud, ja nende asi on tagada, et kasutamine mõistuse piiridesse jääks. Kuidas seda aga teha?

1) Kaasa kogu pere

Oluline on, et reeglite kehtestamise protsessist võtaks osa kogu perekond ja iga mõne kuu tagant võiks neid ka üle vaadata. Kui laps reeglitest kinni ei pea, peab sellel olema ka tagajärg, näiteks seadmevaba päev.

2) Mõtle nõudmised läbi

Et seadmete kasutamist tõhusalt ohjata, peaks enda jaoks teatud asjad läbi mõtlema. Ära peaks näiteks otsustama, kas soovid, et päevas kasutaks su laps seadmeid vaid teatud minutid või tunnid. Samuti võib panna tingimuseks, et seda saab teha kindlal ajahetkel, kas pärast sööki või koolitööde valmissaamist.

Piirangu võib peale panna ka paikade ja ruumide osas, kus seadet kasutada tohib ja kus mitte, vältides näiteks magamistube või autosõidul nutiseadmete kasutamist.

Ja loomulikult peab nende reeglite täitmist nõudma järjekindlalt.

3) Teavita last kasutusaja peatsest lõppemisest

Kuna nutiseadme võlu on üles ehitatud dopamiini kehas vallandamisele, on seda raske käest panna. Selleks on omad nipid. Enne seadme kätteandmist tuleks iga kord öelda, kui pikalt seda kasutada võib, seda kas näiteks ajaliselt või pannes paika, mitu multifilmi vaadata tohib.

Ka on palju lihtsam lõpetada hetkel, kui see tundub loomulik, näiteks kui kätte jõuab õhtune hambapesu aeg või mõni muu vajalik tegevus.

Lapsel on lihtsam seadmes tegutsemine lõpetada, kui talle rahulikult näiteks viis minutit ette teada anda, et aeg hakkab läbi saama.

4) Paku lapsele valikuvariante

Lapsed on üldiselt palju koostööaltimad, kui nad tunnevad, et saavad protsessis ka oma sõna kaasa öelda. Seetõttu võib neilt küsida, kas nad tahavad mängida mõnd konkreetset mängu või vaadata näiteks „Musta ja valget koera“. Samuti võib näiteks küsida, kas laps tahab seadmes istuda pärast või enne õhtusööki.

5) Aruta lapsega, mida on vaadata mõtet

Mida suurem on laps, seda autonoomsem on ta ka oma valikutes. Seetõttu on hea sõbraliku vestluse käigus seda arutada, kuulda, mis talle meeldib, miks ta midagi valinud on ja jagada omalt poolt soovitusi kvaliteetse sisu osas, mida laps ise üles leida ei pruugi.