Elisa värbamisjuht: noor arendaja leiab endale töö küll, kui teab, millele rõhuda

Eestis on küll puudu tuhandeid arendajaid, kuid alles oma karjääri alustavatel spetsialistidel ei pruugi esimese töö- või praktikakoha leidmine sellest hoolimata lihtne olla. Elisa värbamisjuht Keishy Margus märgib aga, et tööturul on huvi noorte vastu olemas, kuid kuna kandidaate nooremarendaja ametikohale on niivõrd palju, tuleb tööotsijal paratamatult osata massist eristuda ning panna tööandja mõistma, et just temas on midagi sellist, mis õigustaks ettevõttepoolset investeeringut tema arengusse.

“Nooremarendajate seas on konkurents väga tihe. Paljud ettevõtted soovivad värvata pigem kogenumaid töötajaid ning korraga enda ridadesse palgatavate juuniorite hulk on piiratud, mis tähendab, et alustavad spetsialistil ei piisa enamasti ihaldatud töökoha endale saamiseks vaid viitamisest, et käisin koolis ja minu CV on manuses – huvi on vaja ka päriselt välja näidata,” ütles Margus.

Seejuures rõhutab ta aga, et konkurentide seast eristumiseks ei ole harilikult vaja teha midagi pöörast ning tihti vastavad tõelise huvi ja ambitsiooniga nooremarendajad tööandjate poolt otsitavale “midagi erilist” faktorile niigi. Kui aga senised tööotsingud on ebaõnnestunud, soovitab ta lähenemise kandideerimisele hoolikalt läbi mõelda ja analüüsida, mis on jäänud vajaka. ”Eristumiseks mõtle, mida oled arendusalaselt teinud ekstra, nii töö- kui kooliväliselt,” selgitas ta.

“Nooremarendajaid värvates on tööandjate jaoks oluline näha, et alustav spetsialist oleks päriselt õppimishimuline ning et arendamine on justkui osa tema elustiilist. Keegi võib küll väita, et talle meeldib meeletult programmeerida, aga kui pärast kolm aastat koolis käimist või tükk aega iseõppimist, ei leia noore portfooliost isegi nigelalt töötavat ise meisterdatud kalkulaatorit – või mõnd muud siirast huvi peegeldavat faktorit – on seda ambitsiooni ja huvi raske tuvastada,” selgitas Margus.

Kuigi ükski ettevõte ei eelda, et juunior arendaja suudab esimesest päevast teha kõrge kvaliteediga tööd, toonitab Elisa värbamisjuht, et tööandjate jaoks on nooremarendaja välja õpetamine ressursimahukas ja aeganõudev ettevõtmine. Samuti on tema sõnul noortel arendajatel oluline mõista, et õpikõver võib päriselt tööd tehes olla üsnagi järsk ning kui ainus faktor, mis kedagi arendajaks meelitas, oli kõrge palk, ei pruugi sellest läbi löömiseks piisata. “Seepärast otsitaksegi inimesi, kes suudavad huvi, initsiatiivikust ja kirge valdkonna vastu selgelt välja näidata – nemad on need, kes jäävad püsima,” lisas ta.

Noor tööotsija peaks oma soove ja ootuseid realistlikult seadma

Enne tööotsimisega alustamist soovitab Margus noortel võtta hetke, et end tööturu reaalse olukorraga kurssi viia ja jõuda selgusele selles, millistesse ettevõtetesse tasub üldse kandideerida ja mida potentsiaalselt pakkumisest oodata. Kuna arendajad töötavad erinevates keskkondades ja erinevate äriliste nõuete taustal, on oluline, et esimene töökeskkond suudaks pakkuda õppivale spetsialistele seda, mida ta päriselt vajab.

Seda silmas pidades tasub tema sõnul eelistada esimeseks töö- või praktikakohaks ettevõtteid, mis on tuntud tugevate arenguprogrammide poolest ja kus valitseb töökeskkond, mis päriselt õppimist soodustab.

“Juuniori jaoks on piisav sisseelamisaeg kriitilise tähtsusega ning kui ettevõte palkab noori vaid selleks, et teha “musta tööd”, jättes tähelepanuta arengu ja mentorluse, ei suuda see organisatsioon arendajale anda vajalikku tuge karjääri- ja oskustealase arengu toetamiseks,” selgitas ta, lisades, et enne pakkumise vastu võtmist tasuks kindlasti kuulata tuttavate kogemusi ning küsida potentsiaalselt tööandjalt otse, millist tuge võib nende poolt rolli sisse elades oodata.

Õige ettevõtte valimise kõrval soovitab Margus noortel end kurssi viia ka nooremarendajate palgataseme ja hüvedega ning mitte kohkuda, kui esimesel töökohal ei pakuta palganumbrit, mida sõbrast kogenud seeniorarendaja saab. “Meedias pannakse harilikult arendaja ja kõrge palga vahele võrdusmärk ning see tekitab paljude inimeste seas eksiarvamuse, justkui makstaks sellist tasu sõltumata kogemusest. Reaalsuses kasvab aga arendaja palk kogemuste tekkimise rütmis,” lisas ta.

Siiski ei tasu aga Marguse sõnul karta, et töö nooremarendajana tähendaks kehva majanduslikku kindlustunnet. “Esialgu õpipoisi rolli täitva noore arendaja palk on piisav, et ära elada ning kui inimene on oma töös hea ja muutub iga päevaga aina iseseisvamaks, kasvab palganumber vägagi tempokalt,” lisas ta.