Elisa IT-juht: miks peaks mõni arendaja üldse kooli minema?

IT-inimeste värbamise puhul on suuresti eelduseks, et otsest valdkondlikku haridust neilt tööle asumiseks ei nõuta. Kui see olemas, on tore, aga igast paberist on tööandjate jaoks olulisemal kohal reaalsed oskused ja tõeline huvi valdkonna vastu. Ka Elisa IT-juht Villu Teearu tõdeb arvamusloos, et kui alles IT-maailma siseneva inimese puhul võib paberi olemasolu mõnel juhul kasuks tulla, siis enamasti juba kogenud arendajal koolipinki asja pole – vähemalt mitte tehniliste erialaste oskuste omandamiseks.

IT on praktiline eriala. Jah, koodi ümber on küll teooria, parimad praktikad ja mingid ajaloolised põhjused, miks üht või teist asja mingitmoodi tehakse, aga see on pigem sekundaarne pool. Arstiks ei saa hakata, kui anatoomiat ei tea, koodiridu saab paika hakata sättima igaüks ja kasvõi puht katseeksitusmeetodil ja veebivideote abil välja mõelda, mis töötab ja mis mitte. Ja meeletu kogus arendajaid just nii valdkonda jõudnud ongi: omal käel nokitsedes on omandatud baasoskused, töö käigus on neid lihvitud ja õpitud tundma laiemalt pilti.

Seetõttu pole ka imestada, et kõrgharitud arendajad on tänaseni pigem vähemuses. Iga aastaga tuleb neid küll juurde, kuid vähemalt täna ei terenda veel Eestis olukord, kus arendajana töö saamise eelduseks oleks kraad. Mitmetes riikides see nii küll, kuid võttes arvesse meie IT-tööturgu ja lihtsat tõsiasja, et praktiliste oskuste poolest kooli läbinud ja seda mitte teinud töötajad kuigipalju ei erine, ei ole see midagi, mis meie turul lähiajal läbivaks nõudmiseks hakkaks muutuma.

Kogemustega kooli?

Nii nagu on vähemuses erialadiplomiga alustavad arendajad, on veelgi suuremas vähemuses pikaajalise kogemusega arendajad, kes on otsustanud ühel või teisel põhjusel karjääri keskel omandada valdkondliku hariduse. Neid kindlasti on ja kui töötaja seda teha soovib, siis tööandja peaks seda julgustama – kaotada pole midagi –, kuid see on pigem midagi haruldast. Ja hea põhjusega. See ei pruugi tihti juurde anda midagi sellist, mida kogenud töötaja juba ei teaks.

Nooremarendajate puhul on kraadi ette näitamise suurimaks tuluks see, et see näitab tööandjale, et valdkonnast ollakse päriselt huvitatud. Kui keegi on suutnud kolm aastat koolis vastu pidada ja tahab pärast seda ikka arendajana tööle asuda, on huvi ilmselgelt siiras ja tööandja saab paremini õigustada inimese tööle võtmist, teadmisega, et tal kulub täielikult iseseisvaks töötajaks saamiseks mentorite hoole all veel vähemalt aasta või kaks. Selle kõrval aitab kool muidugi ka õppima õppida, mis on IT-valdkonnas hädavajalik.

Koolist ei tulda välja valmis arendajana. Teatakse küll enam-vähem tasemel mõnd programmeerimiskeelt ja laiemaid kontseptsioone, kuid reaalne õppimine seisab alles ees. Ja see on töö, mille on tänased ilma erialakraadita kogenud arendajad juba tööpostil ära teinud. On võimatu, et keegi on suutnud IT-maailmas 5-10-15 aastat läbi lüüa ilma, et ta oskaks õppida, mõistaks arendusprintsiipe või suudaks töötada meeskonnas.

See on ka põhjus, miks suurem osa tööandjaid IT-inimesi aktiivset koolipinki tagasi ei suuna. Kui muude valdkondade puhul on tavaline, et inimesed töötavad mõned aastad, suunduvad seejärel omal tahtel või juhi utsituse tõttu omandama näiteks magistrikraadi, siis IT-erialade puhul see nii levinud pole. Koolist saadakse küll uusi tutvusi ja midagi uut õpitakse kindlasti, kuid on pigem harv, et kooli läinud kogenud arendaja tuleb sealt pärast diplomi kätte saamist välja märkimisväärselt parema spetsialistina.

Koolil on väärtus, aga mitte alati koheselt käegakatsutav

Kool õpetab eeskätt õppima, küll aga ei õpeta see kedagi spetsialistiks. Mida kiiremini mõni valdkond areneb, seda väiksem on tõenäosus, et õppekavad suudavad kõikide viimaste uuendustega kaasas käia ja õpetada täpselt seda, mida järgmisel päeval tööl vaja võib minna. Sealt saadavad raamistik ise uue info omandamiseks on ilmselgelt suure väärtusega, kuid kui see oskus on omandatud juba kuskil mujal, saab edukas karjääritee ees oodata ka ilma koolipinki väisamata.

Samas ei saa salata, et tööandja vaatest kaasneb töötaja koolis käimisega teisi hüvesid. Eeskätt töötaja motivatsiooni tõusmine. Seega kui keegi päriselt tahab minna uuesti kooli ja palub tööandjal sellega töökorralduses arvestada, on seda mõistlik teha. Isegi juhul, kui tööandja ise selles meeletut väärtust ei näe.

Enesetäiendamine on oluline ja kui inimene tunneb, et soovib seda teha koolikeskkonnas, siis peaks talle selle võimaluse andma. Võid olla kindel, et parema inimesena tuleb ta sealt tagasi niikuinii: uued oskused ei pruugi küll mitmekordistada produktiivsus või tuua tiimi meeletuid uusi kompetentse, kuid kindlasti on töötaja silmaring laiem, tekivad mingid uued ideed ja ta tunneb end ise paremini. Praktiline pool ei pruugi olla hiiglaslik, küll aga emotsionaalne ja sotsiaalne pool.

Iga valdkond on erinev ja saab ilma igasuguse kahtluseta öelda, et mõne sektori puhul ongi võimatu, et hea töötaja saaks olla ilma erialahariduseta. IT-sektor pole aga üks neist. Koolitee läbimine – eriti alles sektorisse sisenejate puhul – tuleb kasuks kindlasti, kuid see ei ole A&O. Ja ilmselt ei saa selleks kunagi. Kuni keegi on motiveeritud, õppimishimuline ja tehnilise taibuga, on võimalik meeletult heaks tipparendajaks kasvada oma enda kodus, arvuti, kohvitassi, koodiredigeerija ja meeletus koguses juhendmaterjale täis internetiavaruse toel.