Liigu edasi põhisisu juurde
Elisa

Breadcrumb

Millises keskkonnas sa veebi kaudu TV-d saad vaadata, sõltub sellest, millise TV-teenuse kasutaja sa oled.
Uus Elisa Elamus Liitumised alates 10.08.2021 Mine vaatama
Vanemad TV-teenused Liitumised enne 10.08.2021 Mine vaatama
Elustiili äpiga paremasse vormi
Liitu kohe
Elustiili äpiga paremasse vormi
Liitu kohe

Skinny-fat ehk saleda väljanägemise all võib peituda organismisisene rasvumine

05.08.2021

Elustiil

Kas teadsid, et pealtnäha peenike väljanägemine ja normaalkaalu näitav kehamassiindeks võib tegelikkuses varjata palju rohkem tervisehädasid kui ülekaalulisus? Kuidas mõjutab kehakompositsioon organismi ja miks on oluline ka kõhnadel ja saledatel naistel toitumist jälgida?

Liigne kehakaal ja eelkõige üleliigne rasvamass toob endaga kaasa palju tervisehädasid. Peamisteks organismisisesteks ohtudeks ülekaalulisuse korral on südame-veresoonkonna haigused, diabeet, kõrgenenud vererõhk ning vere kolesteroolisisalduse suurenemine ehk düslipideemia. Viimastel aastatel on uuritud antud haiguste olemasolu ka normaalkaaluliste seas. Normaal- ja ülekaalulisuse hindamise aluseks on kasutatud kehamassiindeksit, mis on olnud nii laste kui täiskasvanute kehakaalu ja kehakompositsiooni hindamiseks kasutusel aastakümneid. Kehamassiindeks sõltub vanusest, kehakaalust ja pikkusest, kuid suureks puudujäägiks on rasvamassi ja rasvavaba massiga mitte arvestamine. Seetõttu võivad paljud kehamassiindeksi alusel normaalkaaluliseks hinnatud inimesed jääda ilma lisatähelepanust organismisiseste haiguste ennetamisel.

Keharasva jagatakse praeguste teadmiste alusel kolme kategooriasse: nahaalune rasvkude, lihasesisene rasvkude ning kõhuõõne sisene ehk vistseraalne rasvkude. Vistseraalne rasvkude mõjutab meie tervist enim ning see jääb tihtipeale silmaga märkamatuks. 2014. aastal läbi viidud uuringus Indias testiti keskmiselt 20-aastaste noorte kehamassiindeksit, kõhuümbermõõtu ja verenäitajaid. Antud uuring leidis, et üle 2000 osaleja seast oli pea 30% suurenenud kõhuümbermõõt (naistel suurem kui 80cm ja meestel suurem kui 90cm), kuid normaalsed verenäitajad. Huvitavaks leiuks oli aga see, et pisut üle 10% osalejate, kes olid normaalkaalus ja normaalse kõhuümbermõõduga, verenäitajad viitasid diabeedile ja suurenenud riskile vere-soonkonnahaigustele. Antud nähtust, kus normaalkaalus inimeste verenäitajad on sarnased või halvemadki, kui ülekaaluliste verenäitajad, on kirjeldatud mõistega metaboolne rasvumine. See tähendab, et vistseraalne rasv ei pruugi pealtnäha välja paista, kuid võib varjata väljakujunevaid terviserikkeid.

Uuringuid, mis näitavad normaalkaaluliste ja saledate inimeste metaboolset rasvumist on veelgi. Kõik viitavad kehakaalu ja kehamassiindeksi ebasobivusele tervise hindamisel ning, et kehakompositsioon (rasvamass ja rasvavaba mass) on vajalikud adekvaatseks ülevaateks. Kogu keha rasvaprotsendi leidmine ja lihasmassi hindamine võib aidata ennetada eelpool nimetatud haigusi, mille olemasolust või kujunemisest normaalkaalulus indiviid ei oska aimatagi. Niinimetatud „skinny fat“ viitabki madalale lihasmassile, kuid keskmisest kõrgemale rasvaprotsendile. Kindel on aga see, et metaboolne rasvumine ja ka ülekaalulisus on peamiselt sõltuvad elustiilist. Kehaline aktiivsus ja tervislik toitumine on kõige olulisemad ravi- ja  ennetusmeetodid südame-veresoonkonna haiguste puhul ning see on välja toodud nii Eesti riigi Terviseinfo portaalis kui ka Maailma Tervise Organisatsiooni poolt.

Tervislik ja tasakaalustatud toitumine, kehaline aktiivsus ja kehakompositsiooni parandamine või säilitamine (rasvamassi minimaalne tõus ja lihasmassi säilitamine) on peamisteks meetmeteks terviseprobleemide vältimiseks ja ennetamiseks. See on oluline ka nende puhul, kes justkui kaalus juurde ei võta ning on kogu elu kõhnad või saledad, kuna organismisisesed näitajad ei muutu üleöö ning pikaaegse ebatervisliku eluviisiga võivad ka normaalkaalulistel välja kujuneda rasvumisega sarnased terviseprobleemid. Seetõttu on oma toidulauale tähelepanu pööramine oluline kõigi jaoks. Elustiili äpp on parim viis õppimaks oma menüüst aru saada. Miks mitte alustada just toidupäeviku pidamisega, et näha ja mõista, kas sinu toitumine on mitmekesine ja tagab sinu organismile vajalikud mikro- ja makrotoitained. Äpi abil on seda lihtne teha, see on sinuga alati kaasas ning ühtlasi annab see ka sulle näpunäiteid oma toidulaua parandamiseks või ideid oma toidulaua rikastamiseks. Meie tervis on meie endi kätes!

 

Krete Junson 

Treener ja toitumisspetsialist

MSc Sporditoitumine

BA Sporditeadused

Tutvu Elustiiliga

Seotud märksõnad

Kontaktid Esindused Abi Seadmetugi Seadmete juhendid Elisast Tule tööle Teenuste tingimused ja hinnakirjad Tehisintellekt ElisasJätkusuutlik Elisa Koostöö startupidega Projekteerijale, arendajale ja operaatoritele For carriers Pressiinfo

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.