Parim internet on see, mis on kogu aeg olemas

Internetti vajame me kõikjal – see võimaldab meil teha tööd, õppida, jagada sõprade ja lähedastega olulisi hetki ja emotsioone, vaadata filme, kuulata muusikat jne. Parim internet on töötav internet, mistõttu arendame me seda pidevalt edasi. Näiteks täiustame läbi 5G võrgu kasutuselevõtu klientide kasutuskogemust nii kiiruse kui ka stabiilsuse osas, parandades ühtlasi ka erinevate internetti kasutavate seadmete toimimist.

Mugavalt kasutatav ja turvaline internetiühendus ei tähenda enam ammu meeletuid allalaadimiskiiruseid ega pidevaid tehnoloogilisi tiigrihüppeid. Mõõdupuu on tunduvalt lihtsam – internet peaks lihtsalt kogu aeg olemas olema – igal pool, sõltumata asukohast, seadmest, kasutamise eesmärgist ja tehnoloogiast. Nii on selgunud kasutajate tagasisidest ja uuringutest.

Internet on kiire, kui see on tõrgeteta olemas igal pool ja igal ajal

2019. aasta teises pooles Elisa klientide hulgas läbi viidud uuring näitas, et nii kodu- kui mobiilse interneti puhul toodi olulise tegurina välja kiirus. Vastuseid analüüsides selgus, et piisava kiiruse all ei peetud silmas mitte failide laadimist ülehelikiirusel või võimalust püsiühendusega arvutis videoid vaadata, vaid kiirust, mis võimaldaks oma internetis tehtavad igapäevatoimetused korda ajada. Ehk et tegelikult on internet piisavalt kiire siis, kui ühendus toimib tõrgeteta – nii autosõidu ajal kui kooli arvutiklassis.

Värsked, 2022. aasta alguses Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt läbi viidud mobiilsed mõõtmistulemused näitasid, et autosõidu ajal oli Elisa võrgus keskmine allalaadimiskiirus 109,8 Mbit/s ja seda üle Eesti. Võime julgelt öelda, et täna pakub Elisa nii paikselt kui ka liikumise pealt Eesti stabiilseimat internetikogemust. Võrdluseks, et 4K resolutsiooniga pildi striimimiseks peetakse piisavaks kiiruseks 25 Mbit/s, sama kvaliteediga mängude mängimiseks aga 50 Mbit/s.

Erinevate hinnangute kohaselt peakski ühe tänapäevase internetiühenduse kiirus jääma vahemikku 25-50 Mbit/s. See katab probleemideta kõik põhivajadused – sealhulgas striimimise, mängimise ning igapäevased toimetused. Siinkohal on oluline rääkida mitte tippkiirusest, mida pakutakse kohati lausa kuni 1 Gbit/s, vaid keskmisest kiirusest.

Kõikide teenuste kasutamisel ja interneti kasutuskogemuse hindamisel on olulised ühenduse stabiilsus ning keskmine kiirus, mis tagaks ühtlase kvaliteedi. Kui ühendus ei ole stabiilne ja kiirus kukub alla vajaliku miinimumi, jääb video seisma, veebileht ei laadi, e-kiri ei tule läbi, muusika ei mängi ning kõne lähedasega katkeb.

Viimastel aastatel on märkimisväärselt kasvanud just stabiilse koduühenduse tähtsus

2020. aasta tõi meile interneti ja tööharjumuste vaates murrangu. Paljud liikusid kodukontoritesse ning distantsõppest sai igapäevane reaalsus. Kõige selle keskmesse tõusis kodune internetiühendus, mille stabiilsusest ei sõltunud enam ainult meelelahutus, vaid ka haridus ja igapäevane toimetulek. Mida rohkem teenused ja meid ümbritsev maailm digitaliseerivad, seda enam mängib hea internetiühendus rolli regionaalarengus ja regionaalsete lõhede vähendamises.

5G-ga saame uue kvaliteedistandardi tuua ka nende klientideni, kes elavad piirkondades, kuhu kiired kaabelühendused ei ulatu. Seeläbi tagame vajalike teenuste esmaklassilisel tasemel kättesaadavuse üle kogu Eesti.

Eesti internetiühenduse keskmised kiirused on maailma progressiivsete seas

Eestlastele meeldib ikka ennast teistega võrrelda. Ühe parima ülevaate eri riikide internetikiirustest annab maailma populaarseim testimise rakendus Speedtest. Selle kohaselt asume mobiilse interneti kiiruselt maailmas 30. kohal. Võrdluseks – Läti on 55. ja Soome 25. kohal.

Selle tabeli järgi on Euroopa riikidest meist kiirem internet näiteks Norras, Hollandis, Taanis ja Šveitsis. Aeglasem aga Saksamaal, Suurbritannias, Serbias, Küprosel, Itaalia ning Ungaris. Seega paikneme mobiilse interneti keskmiste kiiruste edetabelis maailma 142 riigi seas küllaltki eesotsas ning oleme Euroopas keskmised.

See ei tähenda, et võiksime käed rüppe lasta. Viimastel aastatel on Eesti mobiilse interneti kiirused kasvanud keskmiselt 35% ning meie pakkujate eesmärk on stabiilset ja ühtlase kvaliteediga teenust tagada ka edaspidi. Internetiühenduse järgmise taseme üleriigilisel saavutamisel tulebki meile appi 5G.

Inimesed soovivad internetti kasutada igal ajahetkel sõltumata asukohast. See, et tagada hea keskmine kiirus ka tiheda asustuse ja paljude kasutajatega kohtades ning et kasutuse tippajal jõuaks kvaliteetne ühendus kõikide kasutajateni, on telekomidele kestev väljakutse. Elisa kasutab selleks tehisintellekti, mis võimaldab jagada kiirused sõltuvalt laadimisnõudlusest ja kõnede hulgast.