Muinasjutt või tragöödia? Tuhkatriinulugu keisrinnast, kelle jälgi võib leida ka Eestist
Ajaloolistes romaanides avatakse lugejaile minevikku sageli läbi meeste vaatevinkli. Kristina Sabaliauskaitė romaanis “Peetri keisrinna” astub meie ette aga erakordne naine Katariina I, kelle elulugu kirja pannes pole autor tagasi hoidnud mitte millegagi – jagub nii rõõmu kui ka kurbust, armastust ja petmist, higi, valu ja pisraid. Lisaks saab laia ning faktitäpse pildi Peeter I aegse Venemaa elust-olust.
Katariina I vaagub hinge oma palees surivoodil ning tal on elada jäänud vaid üks ööpäev. Täpselt parasjagu, et mõelda tagasi oma elule. Ja meenutamist on ääretult palju!
Vaevalt viieaastaselt orvuks jäänud Liivimaa (ta võis sündida Läti, Leedu või isegi Eesti aladel, nagu on spekuleeritud) aadlitüdruk Marta Elena Skawronska, tulevane Katariina I koges noorpõlves nii teenija, pesunaise, sõjavangi kui ka seksiorja saatust.
Olnud leedu soost favoriidi Aleksandr Menšikovi salaarmastatu, sai temast hiljem tolle parima sõbra Peeter I armuke ja naine. Kahe leedulase ja Vene tsaari vahel pulseerib pingest laetud armastuse ja sõpruse kolmnurk, mida valitseb pideva kahtluse õhustik: kes kellega manipuleerib, kes on ohver, kes võrgutaja, kes kupeldaja? Millise saatuse määrab võim? On see muinasjutt või tragöödia?
Kunstiajaloo doktorist autor Kristina Sabaliauskaitė kirjeldab äärmiselt ausalt eluteed, mis oli tulvil üheltpoolt karmust ning jõhkrust, teisalt rõõmu ja armastust.
“Peetri keisrinna” on romaanitriloogia esimene osa. Teos valiti 2019. aastal Leedu ühe suurima uudisportaali 15min.lt konkursil aasta raamatuks.
“Kristina Sabaliauskaitė kuulub ajaloolise romaani võimsaimate ja väljendusrikkaimate häälte hulka Euroopas,” on öelnud Nobeli kirjanduspreemia ja Bookeri auhinna laureaat Olga Tokarczuk.