Põhisisu algus

Juhtimiscoach Marika Raiski: mis vahe on bossil ja liidril?

28.07.2022

Iga juht on unikaalne ja kasutab ettevõtte ja tiimi eesmärkide saavutamiseks erinevaid lähenemisi. Kui aastaid tagasi oli levinud direktiivne juhtimine, kus nö boss keelas, käskis, poos ja laskis, siis tänaseks on inimeste ootused töökultuuri osas suuresti muutunud. Paraku suudavad häid tulemusi saavutada ka direktiivsed juhid, kuid seda kahjuks töötajate vaimse tervise ja rahulolematuse hinnaga. Rõõm on näha, et bosside osakaal on kahanemas ning juurde tekib üha enam innustavaid liidreid, kes juhivad tiime väga heade tulemusteni läbi inimeste võimustamise ja vastastikuse usalduse, räägib Elisa suhtekorralduse valdkonna juht ja juhtimiscoach Marika Raiski.

Nii nagu on pidevalt muutumas töökeskkond, inimeste ootused ning parimad praktikad töökohal, tuleb paindlik olla ning muutustega kaasas käia ka juhtidel. Kuigi ka tänapäeval pole haruldane kohata ettevõtete eesotsas “vanakoolimehi”, kes tunnevad, et bossi sõna on seadus ja igasugune arvamusavaldus või vastuargumenteerimine töötajate poolt on taunitav, siis on sellise juhtimisstiili aeg kiirelt otsa saamas – sellise lähenemisega pole enam tänapäevases maailmas võimalik tagada pikaajalist ning jätkusuutlikku edu, motiveeritud meeskonnatööd ning arengule ja kasvule suunatud meelestatust.

Suurte Juhtide ja bosside asemele on tänaseks kerkinud uus kategooria juhte, kes on ärimaailmas küll alati olemas olnud, kuid kes jäid aastakümnete jooksul valjemate ning domineerivamate ametivendade varju. Paljud tänapäeva juhid on astunud bossirollist liidrirolli, saavutades oma eesmärgid tiime eest vedades, mitte oma inimesi tagant tõugates, keskendudes oma töös inimeste võimustamisele, oma tiimi tugevuste ära kasutamisele ning nõrgemate kolleegile toetamisele ja arendamisele, et tõsta seeläbi kogu meeskonna võimekust.

See ei tähenda samas seda, et tänapäevane liider oleks oma aegunud vaadetega eelkäijatest juhina kuidagi nõrgem, ei suudaks saavutada samaväärseid või isegi paremaid tulemusi ning ei omaks oma meeskonna austust, lugupidamist või pühendumust. Pigem on tänapäevane liider kõiges eelnevas tugevamgi – kui boss saavutab tulemused tänu sellele, et ütleb ette, kuidas midagi teha ning seejärel järgib karmilt, et käsud saavad täidetud ja tulemused koju toodud, siis liider suudab oma tiimi läbi vedada ka kõige keerulisematest oludest, näeb ja kuuleb probleemidest veel ennegi, kui need jõuavad kriitiliseks muutuda ning suudab tagada pikaajalise edu läbi kauakestvate suhete oma alluvatega, pannes inimesed soovima temaga üheskoos pikema aja jooksul samade eesmärkide poole pingutada.

Hea liider suudab endas kokku siduda tohutu portsu omadusi, mille kõigi keskseks teesiks on oma meeskonnaga koos parimate võimalike tulemuste saavutamine. Hea liider suudab kuulata oma inimesi, neid arengus toetada, tiimi läbi kokkulepete sõlmimise ja ootuste läbi rääkimise ühtseks siduda. Samuti mõista protsesse ning mõelda kaasa strateegiate loomises, valdkonna visiooni ja eesmärke meeskonnale edukalt kommunikeerida, luua vajalikud tugimehhanismid ja raamistikud, võimustada ja toetada oma tiimiliikmeid ning olla ühteaegu meeskonna teenäitaja ja suurim fänn. Iga individuaalse liidri puhul on mõni neist omadustest tugevam ja mõni nõrgem, kuid mingis ulatuses on need esindatud alati.

Maailm on muutumas

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et liider on pehme ning ehk tulemusi mitte nii hästi saavutav, samas kui boss on tugev, julge ja inspireeriv, siis on see on kujutluspilt mõneti eksitav. Aastakümnete jooksul on autoritatiivsed bossid küll suutnud saavutada silmapaistvaid tulemusi ning ehitada üles äriimpeeriumeid, kuid tänane maailm meeletult erinev sellest, mis ta oli 10, 20 või 50 aastat tagasi. See lähenemine, mis toimis kunagi, ei ole enam lähenemine, mille peal saaks edeneda edaspidi – tänapäevased töötajad otsivad paindlikkust ja eneseteostusvõimalusi ning see on midagi, mida suure-tähega-boss pakkuda ei suuda.

Ei saa salata, et liider on oma olemuselt bossiga võrreldes oluliselt empaatilisem ning paindlikum, kuid see ei ole nõrkus, vaid pigem oluline tugevus. Nii bossil kui ka liidril on alaliselt laual kindel hulk eesmärke ja ülesandeid, mis vajavad täitmist. Kui bossi puhul on tulemuste saavutamiseks lahenduseks öelda, mis on vaja tehtud saada, kuidas see peaks tehtud saama ja mis ajaks see peaks tehtud saama, millele järgneb silmade abil öeldud “või muidu!”, siis liider läheneb juhtumisele teise nurga alt.

Selle asemel, et dikteerida meeskonnale ette mis, kuidas ja mis moodi peab tehtud saama, loob ta keskkonna, kus saab välja käia probleemi ning töötajatel on vabadus ja oskused leida ise kõige parem ja kõige efektiivsem viis ülesande lahendamiseks, olles seejuures kindel, et liider aitab nende teelt eemaldada kõik sinna sattunud takistused, silub ära kõik murekohad ning pakub vajadusel tuge, kui mõni luksatus peaks valitud rajal problemaatiliseks osutuma.

Hea liider on protsessi osa, kuid seda täpselt sellises ulatuses, mida on vaja meeskonna toetamiseks ja eesmärkide saavutamiseks – ta ei mikromanageeri, annab inimestele vabaduse eksida ja õppida, aitab tiimiliikmetel kasvada ja areneda ning pingutab ühes nendega, et jõuda välja sinna, kuhu lõpuks peab.

Olgugi, et hirmuvalitsuse korral võib näiliselt kõik kulgeda kiiremini ja sujuvamalt, siis on reaalsus vastupidine, seda eriti probleemidega tegelemise valguses. Liidri juhtimise all julgetakse muredest rääkida, probleemkohad eos ära lahendada, kõigest sellest midagi järgmiseks korraks õppida ning tagada seeläbi tehtud töö pikaajaline edu. Seevastu bossi valvsa pilgu all negatiivseid emotsioone kartes lapitakse probleemid kiirelt ja pealiskaudselt ära ning hoitakse hinge kinni, et õmblused järgmisel päeval rebenema ei hakkaks – midagi, mis varem või hiljem juhtub niikuinii. Kõige enam saab sellise juhtimise all kannatada inimeste vaimne tervis, õnnetunne, kaob loovus ning arenguvõimalused suuresti puuduvad.

Sõna levib kiirelt

Reaalsete protsessiliste teemade kõrval eristab bossi ja liidrit tänasel tööturul aga veel üks oluline nüanss – head ja edukad inimesed soovivad töötada liidritega, mitte bossidega. Kui veel mõned aastad tagasi sai sellele probleemile vaadata läbi sõrmede, siis tänaseks on tööturg selgelt tööotsija poole kaldu ning kui kellelgi on valida kahe valiku vahel, kus ühel juhul saab töötada juhiga, kes päriselt sinu arengust hoolib, ning teisel juhul tuleb leppida autoriteetse bossiga, on õige valik kõikidele üsnagi selge.

Parimad inimesed saab oma meeskonda – ning neid seal hoida – vaid läbi õigete ja sobilike juhtimispraktikate rakendamise. Oma ala parimad soovivad võimalust õppida, vabadust leida probleemidele ise sobivad lahendused ning juhti, kes neid nende arenguteel toetaks. Seega uuritakse tänapäeval väga põhjalikult ka juhtide tausta, kelle juurde tööle kandideeritakse.

Bossist liidriks kasvamine on midagi, mida on võimalik teha, kuid see eeldab teadlikke samme, läbimõeldud tegutsemist, tahet oma tiimiliikmete areng iseenda eksponeerimisest ettepoole seada ning esmalt muidugi endale muutumisvajaduse tunnistamist. Kasv on midagi, mis võtab aega, mis nõuab tööd ning mis lõppe kunagi, kuid hea juht peab olema paindlik ning suuteline maailma arengutega sammu pidama. Kui ei, on päevad juhina loetud.

Seotud märksõnad
Uus Elisa Elamus ja Huub Mine vaatama
Vanemad TV-teenused
Liitumised enne 10.08.2021
Mine vaatama