Liigu edasi põhisisu juurde
Elisa

Breadcrumb

Millises keskkonnas sa veebi kaudu TV-d saad vaadata, sõltub sellest, millise TV-teenuse kasutaja sa oled.
Uus Elisa Elamus Liitumised alates 10.08.2021 Mine vaatama
Vanemad TV-teenused Liitumised enne 10.08.2021 Mine vaatama

Elisa tegevjuht: milline on tulevik, kui kontoris käib vaid 20% töötajaskonnast?

10.03.2022

Elisa tegevjuht: milline on tulevik, kui kontoris käib vaid 20% töötajaskonnast?

Kuigi koroonakriis ja kaugtöö on praeguseks olnud osaks inimeste eludest juba ligi kaks aastat, siis ei näi, et kriisieelne töökorraldus oleks naasmas. Telekomioperaatori Elisa siseuuringust selgub näiteks, et kontorit igapäevaselt kasutavate töötajate hulk on tänase päevani langemas – veebruari esimesel nädalal oli kontoris keskmiselt 18% töötajaskonnast. Elisa tegevjuht Andrus Hiiepuu arutleb inimeste vajaduste üle tänases hetkes ning seda tuginedes ettevõtte kogemusele ja siseuuringutele.

Kui osad ettevõtted arvavad endiselt, et üks hetk kriis lõppeb ja inimesed tulevad jälle üheksast-viieni kontorisse istuma, siis andmed ja küsitluste tulemused näitavad pigem täiesti vastupidist. Inimesed on uue töökorraldusega ära harjunud, töö saab kenasti tehtud ka distantsilt ning pigem näeme tänase trendi jätkumist, kus inimesed on mõnel päeval nädalas kontoris, kuid muidu töötavad sealt, kust see on nende jaoks kõige mugavam.

Trendi hübriidtöö võidukäigust kinnitavad ka mitmed ülemaailmsed uuringud, mille raames on töötajad märkinud, et pärast pikemat aega kodust töötamist on neile selgeks saanud, et kontoris viibimine on mõistlik vaid ühiste tegevuste, näiteks ajurünnakute või strateegiapäevade, läbiviimiseks. Selle asemel nähakse, et individuaalseid ülesandeid on efektiivsem täita kodust töötades ning 55-77% inimestest tunnevad, et nad teevad kodukontoris viibides rohkem ja efektiivsemalt tööd kui kontoris.

Inimeste eelistused on kaasa toonud ka trendi, kus mitmed ettevõtted on otsustanud oma kontoripindadest täielikult loobuda ning selle asemel tehagi vaid kaugtööd. Täpset statistikat on seejuures küll raske leida, kuid viimased uuringud näitavad, et 16-20% kõikidest firmadest üle maailma töötavad vaid distantsilt ja plaanivad seda tegema jäädagi.

Mõneti on selline lähenemine küll mõistetav, kuid samas tuleb arvestada, et inimesed on sotsiaalsed. See tähendab, et aeg-ajalt tahavad nad siiski ka teisi näha, kuigi enamiku ajast on nad hea meelega endale kõige paremini sobivas asukohas. Seega hetke arenguid vaadates tundub realistlik mudel, kus kontor on küll olemas, kuid seal käimine on vajaduspõhine ning väga kindla eesmärgiga – näiteks olulisemate tiimikohtumiste jaoks, infopäevad, või lihtsalt fokusseeritud ja keskendunud töötamine eemal kodustest segajatest.

Elisa läbiviidud siseuuringud viitavad, et keskmiselt sooviks inimesed kontoris käia 1-2 päeva nädalas ning seejuures leidub ka inimesi, kes tahaks veeta iga töötunni kodukontoris. Viimaste tulemuste põhjal ei soovi pea ükski elisalane kontori seinte vahel viit päeva nädalas töötada. Sarnast trendi oli näha ka juba enne kriisi puhkemist, mil nädalas käis kontoris keskmiselt 62% Elisa töötajaskonnast, mis on tänaseks langenud 18-20% peale.

Tänaseid trende vaadates on näha, et kontoris käimise aktiivsus on pigem veelgi langemas või äärmisel juhul stabiilseks muutumas. Ei ole näha, et inimesed tunneks soovi massiliselt varem harjumuspärasesse töökeskkonda naasta. See on muidugi võimalik vaid juhul, kui ka hübriid- ning kaugtöö on hästi korraldatud. Iga firma, kus suur osa töötajatest on kontorist eemal, peaks pidevalt hoidma silma peal hea infovahetuse tagamisel, kõikide töötajate kaasamisel ning tegema kindlaks, et ükski töötaja ei tunneks end üksi jäetuna.

Kuigi me oleme hajusalt töötanud juba aastaid ning justkui on kõik protsessid selgelt paigas, siis näeme rahuloluküsitlustes endiselt aeg-ajalt viiteid sellele, et mingi info on kuskile toppama jäänud. Arvestades, et kodukontoris oleva kohvimasina ümber ei ole kolleege ning info ei saa vabas vormis peetud vestluse käigus tavapärasel kombel levida, peame nii meie kui ka kõik teised tarkade tööviiside propageerijad pidevalt peeglisse vaatama ja mõtlema, kuidas saaks teha asju veel paremini.