Digitaliseerimine on meie olevik ja tulevik, teeme seda jätkusuutlikult

Eestis on siiani käsitletud jätkusuutlikkuse teemasid peamiselt läbi keskkonna, Skandinaavias aga tõlgendatakse juba ammu jätkusuutlikkust laiemalt, sh läbi majanduse, poliitika ja ka sotsiaalsete aspektide. Elisa peab jätkusuutlikkuse vaatenurgast oluliseks nii keskkonna kui ka majanduslikku, sotsiaalset ja digitaalset arengupotensiaali.

Elisa on digitaalses äris, ettevõtte teenused võimaldavad inimestel kasutada internetti ja tehnoloogilisi lahendusi läbi erinevate seadmete, sellest lasub ettevõttele ka vastutus. Läbi digitaalsele jätkusuutlikkusele tähelepanu juhtimise ja kasutajate teadlikkuse tõstmise, on võimalik meil omalt poolt ühiskonda tagasi panustada.

Küberteadlik eluviis

Digitaalne ja füüsiline keskkond täiendavad teineteist ning nende kahe maailma vahelised piirid on üha ebaselgemad. Digitaliseerimisega kaasnevad uued võimalused, kuid kestliku tuleviku tagamiseks peame olema valmis ka väljakutseteks. Pandeemia ja sõda Ukrainas on meie töökorraldust mitmel viisil häirinud ning suurendanud ühiskonna ootusi digitaalse turvalisuse ja erandolukordadeks ettevalmistumise suhtes. Eelmisel aastal hakkasid näiteks Euroopa Liidus kehtima seadusandlikud aktid, mille eesmärk on veelgi parandada füüsiliste isikute andmete turvalisust.

Digitaalne turvalisus ei ole ainult vaid nõrgemate ühiskonnakihtide murekoht, vaid oluline oskus kõikidele inimestele.

Digitaliseerimisest on saanud normaalsus

Telekommunikatsiooni ettevõtted võimaldavad kiiret internetiühenduvust ja läbi selle soodustavad kaugtööd ja paindlikke tööviise. Tänu kaugtööle ja paindlikele tööviisidele väheneb ka transpordi ning liikuvuse probleemid.

Digitaliseeritult töö tegemine on trend, mis on tulnud, et lahendada mitmeid probleeme, sh ka regionaalseid ja praktilisi küsimusi. Tänu digitaliseeritud protsessidele võib tööd teha ükskõik millises Eesti piirkonnas ning kaugtöö toimib tõrgeteta.

Elisa jaoks on kaugtöö normaalsus ning oleme astunud ka järgmisi samme neljapäevase töönädala näol. Digitaalsed lahendused on toonud uued töötegemise viisid, mis on saanud igapäeva osaks. Meie töötajad väga hindavad paindlikku tööviisi ja kaugtööd ning ettevõtte jaoks on oluline töö- ja elukvaliteedi tasakaal.

Selleks, et olla digitaalselt jätkusuutlik on vaja ajaga kaasas käia, olla kursis, mis maailmas toimub ning võtta avasüli vastu uusi (mõtte)viise ning lahendusi, mida töösse rakendada.

Digitaalsed andmed korda

Digitaalse keskkonna prügi on tarbetud andmed ja infohulk, mis inimestel on erinevates seadmetes ja kontodel ning mida ei kasutata. Sellised andmemahud tarbivad igapäevaselt energiat. Seetõttu koormame andmetega seadmeid ja sellega koos reostame ka keskkonda. Internet ja sellega kaasnevad seadmed toodavad 900 miljonit tonni CO2te, mis on 4% maailma kasvuhoonegaaside jäätmetest. See süsinikumaht on omakorda võrreldav lennuliikluses toodetud mahtudega, ning me teame, et lennuliiklus on üks suuremaid kasvuhoonegaaside tekitajaid. Organisatsiooni roll digitaalse jätkusuutlikkuse radadel on suur, sest palju digiprügi luuakse justnimelt töökohtadel.

Digitaalsete andmete maht on interneti algusaegadest alates kasvanud eksponentsiaalselt ning prognoosi kohaselt on aastaks 2025 maailma digitaalsete andmete maht kahekordistunud. Seega on digitaalse jätkusuutlikkusega vaja tegeleda koheselt ja regulaarselt.

Elisa korraldas märtsis digikoristuspäeva, mille raames kutsus üles ligi 1000 töötajat digiprügi koristama. Väljakutse käigus kustutati andmemahte, mis on võrreldavad 10 000 minuti jagu HD täispikkuses filmidega.

Organisatsiooni roll siin on nii oma töötajatele, klientidele kui ka koostööpartneritele meelde tuletada ja nügida mõtlema jätkusuutlikul viisil ning tegema igapäevaselt teadlikke valikuid. Mida korrastatumad on meie seadmetes andmete süsteemid, seda parem on üleüldine digihügieen ja ka turvalisus.