Põhisisu algus

Millal ja kuidas õpetada lapsele küberturvalisust?

25.04.2022

Kooliaeg on peagi käes ja sellega kaasneb küsimus, mida kinkida lapsele või noorele sellel olulisel sammul? Kas võiks olla õige aeg soetada esimene mobiiltelefon või värskendada olemasolevat mudelit?

Iga vanemlusstiil on erinev ning digiajastul üles kasvades mõjutab tehnoloogia kindlasti vanemate kingituste tegemise otsuseid. Oma lapsele või noorele (esimese) nutiseadme hankimine on suur hetk, sest see avab talle ukse kogu digimaailma – nii heade kui ka halbade külgedeni. Peaaegu ükski lapsevanem ei jäta kahe silma vahele mõtet, kuidas tagada laste küberturvalisus selle uue seadmega.

Kingitusena nutiseade võib olla suureks abiks õppetöös ja suhtluses, kuid sellega kaasneb ka vastutus tagada laste turvalisus internetis. Lapsevanemana on oluline olla kaasas ja toetada neid selles digitaalses maailmas, et nad saaksid seda turvaliselt ja teadlikult avastada. Seetõttu on meie Bitdefenderi viirusetõrje teenuses sees vanemliku järelevalve funktsioon. See aitab lisaks ekraaniaja piirangule filtreerida välja sobimatu sisu ja tõkestada pahavara seadmesse jõudmist.

Laste küberturvalisuse oht paneb mõtlema iga lapsevanema

Kuigi laste küberturvalisus võib olla mure paljudele vanematele, ei saa nutiseadme soetamist lõputult edasi lükata. On ju igal emal ja isal suur soov olla kursis oma lapse tegemistega, teada, kus ta liigub, millal ta koju jõuab või kaua tema trenn veel kestab.

Nutiseade võimaldab vanematel olla rohkem seotud oma lapse igapäevaeluga ning pakkuda tuge ja toetust ka kaugemal viibides.

Järgnevalt uurimegi veidi lähemalt, kuidas tagada küberturvalisus lastele igas eas.

Õpeta lapsele küberturvalisust juba varakult!

Lapsevanemate jaoks on väga sage küsimus – millal oleks õige aeg anda lapse kätte nutitelefon?

Pole mingi saladus, et tänapäeval saavad nutiseadmed kätte juba päris pisikesed. Olgu selleks siis vajadus korraks pakkuda lapsele tegevust, et ema saaks kasvõi kiirelt dushi all käia või tähelepanu hajutada ebameeldiva süsti tegemise ajal.

Üks olulisemaid põhjusi küberturvalise alase hariduse andmiseks juba väga noores eas on meie maailma (eba)turvalisus. Aastakümneid pärast interneti ja nutikate seadmete loomist on paljudel inimestel endiselt puudu elementaarsetest teadmistest interneti ja tehnoloogia ohutusest. See tuleneb laste küberturvalisuse hariduse puudumisest, kuid meie – vanemad, õpetajad, tehnoloogia tootjad ja müüjad - saame seda probleemi muuta!

Küberrünnakud on üks kiiremini kasvavaid kuritegusid. Noored on tavaliselt selliste rünnakute suhtes kõige haavatavamad. Kuid kui tutvustame lastele, kuidas targalt internetis käia, on võimalus need interneti ohud lastele minimeerida. Seega on oluline, et räägiksime lastele küberturvalisusest juba varases eas. Nii nagu õpetame neid võõrastega mitte rääkima ja enne tänava ületamist mõlemale poole vaatama, võiks ka turvaline internetikasutus olla üks põhipunktidest juba noores eas.

Lapse esimesed sammud internetis

Nagu mainitud varem, on oluline rääkida oma lapsega küberturvalisusest. Näita talle huvi selles, mida ta internetis teeb. Tee endale selgeks, millistel lehekülgedel ta käib ja kellega ta võrgus suhtleb. Vesteldes lapsega saad arutada eakohaseid põhireegleid - kui palju aega ta võiks internetis veeta erinevate asjadega tegelemiseks ja milliseid mänge ning rakendusi on sobilik kasutada.

Ära unusta kaaluda eakohase vanemliku järelevalve seadistamist ja ülevaatamist. See on kiire ja tõhus viis, kuidas tagada lapsele turvalisus internetis. Elisal on selleks loodud Netivalvur, mis on väga kasulik ka lapsevanematele. Lapsed võivad teadmatusest tekitada suuri arveid, näiteks kui nad klõpsavad kahtlastele linkidele, lootes avada huvitavat mängu. Netivalvur aitab selliseid apsakaid vältida. Samuti on limiiditeenus Stopp mõeldud just selliste eksimuste vältimiseks.

Millised on peamised interneti ohud lastele?

Enne, kui üldse probleemid tekivad, räägi talle, et sa oled alati olemas, kui tal on küsimusi või olukordi, mis teda hirmutavad seoses internetiga. Oluline on rõhutada, et kui laps tunneb, et turvalisus internetis on tema jaoks ohus, ei hoiaks ta seda tunnet endaga.

Samuti anna talle teada, et internetis on toredad keskkonnad, kuhu saab samuti oma muredega pöörduda, kui ema/isa/õpetajaga kohe suhelda ei soovi. Näiteks Lasteabi chat, Veebipolitseid ja Sova Chat lastele ja noortele, kes on oma murega üksi jäänud.

Kindlasti ütle ka seda, et kui keegi saadab talle ähvardusi või halbu pilte, et ta ei kustutaks selliseid sõnumeid. Selle asemel tuleks teha kohe screenshot! Siis on hiljem võimalus tõendada selle pahalase tegusid. Kuid pigem olgu ettevaatlik selliste ekraanitõmmiste tegemisega Snapchatis, sest seal saab saatja teada, kui laps tema sõnumist pildi tegi.

Aga millised ohud internetis siis ähvardavad? Kahjuks on neid ohte päris palju, kuid järgnevalt toome välja peamised, millega oleme ise lapsevanematega suheldes ja internetiturvalisuse loenguid andes kuulnud ja kokku puutunud.

· Laps näeb internetis solvavaid pilte ja sõnumeid

See on üks väga levinud oht, mis internetis varitseb. Sotsiaalmeediaplatvormide algoritmid suunavad pidevalt kasutajatele sisu, mida need võivad leida huvitavana. See aga toob kaasa olukorra, kus laps, noor või täiskasvanu võib jõuda sisuni, mida ta üldse ei olnud oodanud või soovinud näha. Siia alla kuulub kõik, alates ropult parodiseeritud lasteseriaalidest kuni otseste pornograafiliste sisude ja vägivallani välja.

· Võõrad, kes soovivad lastega tutvust teha (pedofiilid)

Aina rohkem on kuulda, et täiesti võõrad inimesed tülitavad üha nooremaid lapsi internetis. See teeb vanemad murelikuks ning paneb ka lapsi endid ettevaatlikkusele. Seetõttu on äärmiselt oluline, et räägiksid oma lapsega sellest, et ta ei saa kunagi olla täiesti kindel, kellega ta internetis suhtleb.

Tihtipeale varjavad küberkiusajad ja petturid oma tõelist identiteeti ning esitlevad end noore ja sõbraliku inimesena, kellel poleks mingit kavatsust kurja teha. Nad võivad kasutada meelitavaid sõnu, piltide ja videote jagamist ning luua lapsele mulje, et nad on temaga sarnased ja usaldusväärsed.

Seetõttu on oluline õpetada lapsele, et ta ei tohiks usaldada kergelt inimesi, kellega ta internetis tutvub, eriti kui nad ei ole temaga reaalselt tuttavad. Pea meeles, et see inimene, kes end tutvustab kui 15-aastane noor kuum kutt, võib tegelikult olla täiesti erinev, isegi 70-aastane mees, kellel on halvad kavatsused.

· Küberkiusamine

Küberkiusamine on koolikiusamise vorm, kus kasutatakse digitehnoloogiat. Üksik kord öeldud solvav lause või mõni õel sõnum ei pruugi veel olla küberkiusamine. Kuid kui selliseid ähvardavaid ja solvavaid sõnumeid saadetakse lapsele korduvalt ja regulaarselt, siis võime juba rääkida küberkiusamisest.

Oluline on jälgida algset nõuannet, et kui laps saab selliseid solvavaid või ähvardavaid sõnumeid, siis ta ei peaks neid kustutama. Selle asemel võiks teha screenshoti ehk ekraanipildi. See aitab hiljem tõendada ja näidata teistele, mis sõnumeid ta on saanud ning võimaldab vajadusel asjakohast abi paluda.

Küberkiusamine võib lapsele tekitada tõsist stressi ja ärevust ning see võib mõjutada tema enesehinnangut ja enesekindlust. Seetõttu on oluline, et vanemad ja õpetajad oleksid teadlikud võimalikest küberkiusamise juhtumitest ning oskaksid toetada last selle vastu võitlemisel ning vajadusel abi otsimisel.

Milos reklaami poolt möödunud aasta sügisel läbi viidud uuringus ütles 41,7% Eesti koolilastest (875 vastajat), et nende sõbrad on küberkiusamisega kokku puutunud. 15,9% vastajatest (333 vastajat) tunnistasid, et neile endale on proovitud kahju teha või nende andmeid kätte saada.

· Libakontod

Libakontod on küberturvalisuses väga levinud identiteedivarguse viis, kus loodakse võltsitud kontosid, et levitada halvustavat, ebaõiget või ebatsensuurset informatsiooni või võtta üle kiustavaid kontosid. Kahjuks on see internetioht ka Eestis lastele üha sagedasem. Libakontod TikTokis ja Instagramis on muutunud igapäevaseks nähtuseks nende jaoks, kes tegelevad küberturvalisuse teemaga.

Internet pakub lastele imelisi võimalusi ja avab uksi, millest meie enda põlvkonnad varem vaid unistasid. Samas võib see ka kujutada tõsist küberturvalisuse ohtu. Meie rollina vanematena on aidata tagada oma laste küberturvalisus, et nad saaksid kogeda võrgumaailma rõõme ja võimalusi ning samal ajal väldiksid selle ohte.

Olge teadlikud ja valvsad, jälgige, millega teie lapsed internetis tegelevad ja kellega suhtlevad. Õpetage neile internetiturvalisuse põhitõdesid ning julgustage neid avatult rääkima kõigist küsimustest või muredest, mis neil võivad tekkida. Andke neile kindlustunnet, et olete alati olemas, kui nad vajavad nõu või tuge.

Koos saame luua turvalise ja toetava keskkonna!

Turvalist internetikasutust

Elisa Eesti

Seotud märksõnad
Uus Elisa Elamus ja Huub Mine vaatama
Vanemad TV-teenused
Liitumised enne 10.08.2021
Mine vaatama