Islandi asustamine, natside kuld ja meelemürkide ajalugu: 5 raamatut, mis viivad sind reisile läbi poliitika ajaloo
Nii poliitika kui ka ajalugu paistavad olevat teemad, mis tekitavad inimeses suurt kirge või vastupidi – jätavad täiesti külmaks. Ei vasta aga sugugi tõele arvamus, et poliitika- ja ajalooraamatud on mõeldud vaid kirglikele fännidele.
Toome teieni viis suurepärast teost, mis käsitlevad korraga poliitikat ja ajalugu, kuid seda kaasahaaravas, põnevusttekitavas ja meelelahutuslikus võtmes. Need raamatud on suurepärased abivahendid täiendamaks oma teadmistepagasit ilma pingsa õppimise ja koolipingi nühkimiseta, seega vali kõige kutsuvam teos välja ja anna talle võimalus!
Marcus Wallén “Natside kuld ja hästi hoitud saladus“
Üle 70 aasta on aardekütte kummitanud mõistatus kõigi aegade suurimast kullaröövist. Teise maailma ajal röövisid natside rünnakrühmad Euroopa paljaks. Suur osa sellest leiti ning jagati natside ohvriks langenud riikide vahel, ent osa sellest aardest on tänaseni kadunud.
Saladusele lahenduse otsimine viis kirjanik Marcus Walléni reisile üle Euroopa ning selle käigus sündis jutustus läbi aegade kõige röövellikumast riigist ja Teisest maailmasõjast läbi rahalise vaatevinkli.
Yuri Slezkine “Valitsuse maja“
Kirjadele, dokumentidele ja fotodele toetudes annab “Valitsuse maja” unustamatu pildi elust Moskva hiigelsuures kortermajas. Teisel pool Moskva jõge Kremli vastas asuvas kortermajas oli 505 möbleeritud korterit ja kõik mugavused kinost lasketiiruni. Olulisemad olid aga maja asukad – nõukogude tipptegelased, kes juhtisid nendest korteritest Nõukogude riiki, kuni umbkaudu 800 nendest langes ise repressioonide ohvriks, sattus vanglasse ja kaotas elu.
Bergsveinn Birgisson “Must viiking“
“Must viiking” reisib ajas tagasi 9. sajandisse, mil elas Islandi asustaja Geirmundr Hjörssonist, hüüdnimega Mustnahk. Erinevalt teistest mõjukatest meestest ei kirjutatud temast saagat – seda puudujääki püüab “Must viiking” nüüd korvata, kasutades ürikutest ja uurimustest pärit infokilde ning teadmistepõhist fantaasiat.
Geirmundri loosse on põimitud üksikasjalikku teavet tolleaegse kaubavahetuse, meresõidu, mereloomade küttimise, orjapidamise kohta, aga ka autori enda lugu sellest, kuidas ta oma julgete hüpoteesideni jõudis.
Peter Andreas “Joovastatud tapma“
Sõda aitab mõista paljusid meelemürkide ajaloo tahke ning professor Peter Andreas jutustabki joovastiajaloo ja sõjaajaloo omavahelistest suhetest.
Kuidas sai sigaretisuitsetamine nii populaarseks? Kuidas sai Coca-Colast maailma müüduim kofeiiniga karastusjook? Miks on Afganistan maailma suurim oopiumitootja? Nendele küsimustele ei ole võimalik vastata, kui ei võeta arvesse sõja otsustavat rolli. Kogu raamatut läbib punase niidina tõdemus, et meelemürkide ja sõja suhe on mõjutanud riike ja nende sõjalisi püüdlusi äärmiselt tugevasti.
Karsten Brüggemann, Norbert Angermann “Baltimaade ajalugu“
Eestil, Lätil ja Leedul – riikidel, mida mainitakse meelsasti üheskoos – on palju sarnasusi, aga ohtralt ka erinevusi. Oluline ühendav lüli on asjaolu, et ikka ja jälle on nad sattunud olema tugevamate jõudude mängukanniks ning tihe seotus naabermaadega pole sugugi alati kasuks tulnud.
Sageli sõdade tallermaaks sattunud piirkonna geopoliitiline aktuaalsus ei ole kadunud ka tänapäeval. “Baltimaade ajaloos” toovad kaks nimekat ajaloolast lugejani selle ainulaadse piirkonna vaheldusrikka ajaloo, käsitledes sündmusi alates keskaegsest linnaõigusest kuni e-residentsuseni.