Hea netiühenduse retsept – piisav keskmine kiirus ja maksimaalne katvus

Eesti inimeste ja riigiga käib kaasas e-kuulsus – oleme progressiivsed uute teenuste ja tehnoloogiate pooldajad, väga suured internetikasutajad ning nõudlikud netiühenduse kvaliteedi osas. Uuringutest selgub, et kvaliteetse internetiühenduse all ei peeta silmas aga ulmetehnoloogiate kasutamist ega failide allalaadimisel tippkiiruste saavutamist, vaid stabiilset keskmist kiirust, ulatuslikku leviala ning seda kõike mõistliku hinna eest.

Elisa viis 2019. aasta septembris läbi uuringu, mis selgitas, mida peavad kasutajad internetiühenduse kvaliteedi juures kõige olulisemaks. Uuringust selgus, et peamise märksõnana nii koduinterneti kui ka mobiilse interneti puhul mainiti sõna kiirus, järgnes leviala ning siis hind. Analüüsides põhjalikult tagasisidet selgus, et tegelikkuses ei nimeta inimesed nende ootuste taga konkreetseid arve, tasemeid või tehnoloogilisi saavutusi, vaid koonduvad nimetajaks – töökindlus.

Seega tähtis pole kindel Mbit/s allalaadimiskiirus, mastide arv või tarkvara tootja. Oluline on, et internetiühendus oleks olemas seal, kus klient seda kasutada tahab ning see peab toimima tõrgeteta ja olema taskukohane.

Netiühendus peab olema mõistliku hinnaga

Palju räägitakse telekomi ettevõtete hinnasõjast, see on liialdus. Juba ammu ei määra teenuse kasutajate arvu ega selle kasvu hind. Nagu näitas ka Elisa enda uuring, on esimesel kohal stabiilse kiirusega kättesaadav internetiühendus sõltumata ajast ja kohast. Teenuse maksumus on olulisuselt kolmandal kohal.

Kuna interneti kättesaadavus on tänapäeval normaalsus, siis eeldatakse, et selle eest ei pea maksma luksuskauba hinda ja see peab olema taskukohane ka keskmisest madalama sissetulekuga peredes. Nii näiteks on selle tulemusel Eesti Statistikaameti andmete kohaselt kasvanud internetikasutajate osakaal ning jõudsalt vähenenud nende perede osakaal, kelle jaoks on internetiühenduseks vajalike seadmete soetamise kulu liiga suur.

Kui vaatame korraks, millised on erinevate riikide internetiteenuste hinnad, siis varieeruvus on väga suur. Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud kaabliga interneti pakettide hinnavõrdlus näitab, et soodsaimad hinnad on Rumeenias, Lätis ja Ungaris. Siin tuleb aga mängu kvaliteet. Ka Eesti on koos Bulgaariaga kõige madalamate hindadega riikide seas, kuid see kehtib ainult madalaid kiiruseid pakkuvate pakettide puhul.

Seega võib öelda, et Eestis oleme saavutanud olukorra, kus kliendil on võimalik saada Euroopa odavamaim netiühendus, kui soov on saata aeg-ajalt e-kirju või lugeda uudiseid. Videote striimimiseks, mängude mängimiseks ning teisi, suuremaid mahte ja kiiruseid eeldavate pakettide eest tuleb maksta Euroopa keskmisega võrreldavat hinda.

Oluline osa kvaliteedimärgist on leviala

Teisena peavad kasutajad oluliseks leviala katvust. Ilmselt mäletavad veel paljudki mobiilside turuletulekul nalju stiilis - mitu kilomeetrit pidid sõitma või kui kõrgele katusele ronima, et levialasse jõuda. Nagu ka hinnasõjal, puuduvad ka nendel naljadel täna tõepõhi. Möödunud aastal uuendas Elisa raadiovõrku neljas Eesti maakonnas, lisas ligi 300 tugijaamale juurde täiendavat 4G võimekust, rajas ligi 70 uut tugijaama ja viis ülikiire optikavõrgu ligi 36 000 majapidamisse.

Kui ka siin kõrvutada ennast teiste Euroopa riikidega, siis asetume leviala katvuses mobiilse interneti osas tublis esimeses otsas, kaabliühenduse võrdluses aga pigem Euroopa keskmisest tahapoole. Näiteks mobiilse interneti poolest on Eestis katvus Lätist ja Leedust parem. Meist eespool on Prantsusmaa, Soome ning tahapoole jäävad Portugal, Ungari, Itaalia. Kaabliga interneti katvuse osas oleme aga Euroopa keskmisest allpool.

Siiski on siin oluline tähele panna, et kasutaja jaoks ei ole ammu enam oluline, kas ta saab internetti kaabliühenduse või mobiilse andmeside kaudu. Tähtis on, et internetiühendus oleks olemas ja stabiilse kvaliteediga.

Hea keskmine kiirus ja ühenduse stabiilsus on kõige alus

Hea internetiühenduse puhul on tavaks rääkida ikka laadimiskiirustest. Vajadus selle järele sõltub aga väga selgelt kasutajast ja tema soovidest. On suur vahe, kas internetiühendust on vaja e-kirjade lugemiseks ja vastamiseks või andmemahukate videote, graafika või mängude laadimiseks.

Suur enamus inimestest kasutab internetti igapäevasteks toiminguteks – e-kirjade või kõnerakenduste jaoks, pangaülekannete tegemiseks, muusika kuulamiseks ja sotsiaalvõrgustikes osalemiseks. Nad ei vaja allalaadimise tippkiiruseid, vaid garantiid, et ühendus oleks stabiilne ning keskmine kiirus piisav.

Inimesed soovivad, et sõltumata asukohast ja kellaajast oleks tõrgeteta ja stabiilne netiühendus olemas. Neid huvita, kas see tuleb neile kaabliga või mobiilse interneti kaudu, kas selleks kasutatakse 4G või 5G võrku, kas ühendus saavutatakse Aasia või Euroopa tarkvara arenduste pealt. Oluline on, et ühendus oleks töökindel.

2019. aasta detsembris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti mobiilsed mõõtmistulemused näitasid, et näiteks Elisa võrgus saavutasid keskmised allalaadimiskiirused 83,2 Mbit/s autosõidu ajal üle Eesti ning fikseeritud mõõtekohtades 131 Mbit/s. Erinevate hinnangute kohaselt peaks ühe tänapäevase kodu internetipaketi kiirus jääma 25-50 Mbit/s vahele, mis tagab põhilised tegevused ilma probleemideta ning võimaldab ka filme vaadata või netis mängida.