Liigu edasi põhisisu juurde
Elisa

Breadcrumb

Millises keskkonnas sa veebi kaudu TV-d saad vaadata, sõltub sellest, millise TV-teenuse kasutaja sa oled.
Uus Elisa Elamus Liitumised alates 10.08.2021 Mine vaatama
Vanemad TV-teenused Liitumised enne 10.08.2021 Mine vaatama
Elustiili äpiga paremasse vormi
Liitu kohe
Elustiili äpiga paremasse vormi
Liitu kohe

Miks ma peaksin 2. tüüpi diabeedile mõtlema juba täna?

23.02.2021

elisa_elustiil

Kolmandas Elustiili Stuudio otsesaates käis külas Diabeedikeskuse juhataja endokrinoloog dr Marju Past. Seekordses saates tegime selgeks, mis on 2. tüüpi diabeet ning uurisime, kuidas saab inimene ise seda haigust ära hoida või vähemalt kaugemasse tulevikku lükata.

 

Mis on diabeet?

Diabeet on suhkruainevahetuse häire, mis tähendab, et organismis on tekkinud teatud tõrge ning suhkur, mis veres on, ei lähe rakku. Selle raviks tuleb tarvitada insuliini, mis aitab suhkrul rakku pääseda, vastasel juhul kogunevad kehasse mürgid ning tekivad erinevad tüsistused. 100 aastat tagasi, kui insuliini ravimit ei olnud veel leiutatud, oli suhkruhaigus surmav tõbi. Tänapäeval on tõsisemad tüsistused pimedaks jäämine, veresoonkonna probleemid, infarkt, neerukahjustused ja jalakahjustused. Suhkruhaigel on risk haigestuda südamelihaseinfarkti või saada insult 3-4x korda kõrgem kui tavainimesel.

Enamik ehk 80-90% suhkruhaigetest põeb just 2. tüüpi diabeeti

Eristatakse kahte tüüpi suhkruhaigust. 1. tüüpi diabeedi puhul on tekkinud kõhunäärme kahjustus, mille tagajärjel enam suhkurt lagundavat ainet ehk insuliini kehas ei toodeta. See on autoimmuunne haigus, mis on kaasasündinud ja toob endaga kaasa igapäevase insuliinravi elu lõpuni. 2. tüüpi diabeet on aga elustiilihaigus, mis tekib elu jooksul tavaliselt koos kaalu tõusuga ning on põhjustatud ebatervislikust toitumisest ja vähesest liikumisest. Ka teise tüübi puhul on vajalik insuliini ravimina tarbida, kuid tervislikku eluviisi harrastades peab seda tegema harvem või vähesemal määral ning süstimise asemel võib “pääseda” ka tablettraviga.

2. tüüpi diabeet ohustab üha nooremaid

2. tüüpi diabeet on elustiili haigus ning tekib siis, kui toitumine ja liikumine on pikka aega korrast ära. Kui varem võis öelda, et 2. tüüpi diabeet tekib tavaliselt alates 40-aastastel, siis täna on ohustatud palju tihedamini ka 30-aastased ning isegi lapsed. Selle tekkes mängib rolli ka geneetika. Öeldakse, et kuskil 50% tuleb geneetikast, teise 50% määrab ära elustiil. Inimeseti see varieerub ning nendel, kel on geneetiliselt kõrgem risk 2. tüüpi diabeeti haigestuda, peaksid olema ettevaatlikumad ning eriti hoolega oma elustiili jälgima.

Kuidas õigesti toituda, et seda ennetada?

Oluline on hoida veresuhkur tasakaalus, süüa regulaarselt ja tasakaalustatult ehk tarbida enda keha jaoks õiges koguses süsivesikuid, valke ja rasvu.

 

  1. Jälgi süsivesikuid

    Süsivesikute puhul tuleb jälgida, et neid ei saaks liiga palju (ca 50%). Süsivesikud on olulised, kuid nendega on lihtne liialdada. Tuleb aru saada, et enamik süsivesikuid tuleb tärklistest, glükogeenist ja kiudainetest. Sellest suhkrud ehk päevane suhkrunorm on ainult 15-20 grammi. See on vaid 3-4 teelusikatäit suhkrut ja sedagi võiksime saada pigem puuviljadest, mitte suhkruna kohvitassi põhjast või magusatest saiakestest. Ka magusate mahlade asemel võiks eelistada näiteks viljaliha sisaldavaid smuutisid, mis on ka kiudainerikkad.

    Elustiili äpis on võimalik oma toitumiskavas välja lülitada kiired süsivesikud. See aitab sul paremini veresuhkru kõikumisi vältida.

  2.  

  3. Regulaarsus

    Soovitav on süüa vähemalt 4 toidukorda päevas või isegi tihemini (iga 3-4h järel) ja kasutada vahepalasid. Regulaarsus on ühest küljest oluline, et ainevahetus saaks stabiilselt ja rahulikult toimetada, aga ka selleks, et vältida tühja kõhuga tekkivaid isusööste ja ülesöömist, mis viivad energiatasakaalu ja veresuhkru taseme paigast ära

    Elustiili äpis saad sisse lülitada üks, kaks või kolm vahepala. Toidukordade kogused korrigeeritakse nii, et päevane kaloraaž jääb ikka soovitud piiridesse.

  4.  

  5. Liikumine ja uni

    Energia tarbimine ja kulutamine peavad olema tasakaalus. Nii palju kui me sööme, nii palju peame ka kulutama. Igapäevaselt on soovitav liikuda vähemalt pool tundi ning 3 tundi nädalas tuleks teha aktiivsemat trenn, sh lihastreeningut. Lihastöö parandab insuliini tundlikkust, paraneb verevarustus, lihasmassi on rohkem ning juba tekkinud diabeedi puhul ei ole tänu sellele vaja nii palju ravimeid kasutada. Vähem oluline ei ole ka korralik uni.

    Märgi Elustiili äpis üles oma treeningud. Äpp arvutab need kulutatud kalorid sinu baasainevahetuse energiakulule ja tavapärasele aktiivsusele juurde ning selle võrra saad süüa lisaks. Vastavalt enesetundele võid mõnel päeval otsustada jätta selle ka kaalulangetuseks, kuid kindlasti ei tohiks lasta kehal minna näljatundest stressi.

  6.  

  7. Stabiilne kaal

    Hoia kaal võimalikult stabiilsena. Kõik inimesed ei pea jääma kehamassiindeksi järgi normaalkaalu piiridesse, kuid oluline on, et ei tekiks suurt ülekaalu ehk rasvumist ega esineks suuri kaalu kõikumisi.

    Uuenda äpis iganädalaselt oma kaalunumbrit ning jälgi kaalugraafikul nädala, kuu või aasta lõikes, kas trend on stabiilne.

 

Mis juhtub, kui ma ei toitu tervislikult ja diabeet hiilib ligi?

Sümptomid võivad alguses olla vaevu märgatavad. Kui veresuhkur läheb väga kõrgeks, siis inimene võib tunda end väsinuna, tihti on joogijanu, suu võib hakata kuivama ning tiheneda võib soov peale sööki tualetis käia. Madala veresuhkru korral, mis võib ilmneda näiteks pärast tugevat füüsilist koormust, tekivad sellised tunnused nagu näljatunne, käte värisemine, südame kloppimine või koordinatsioonihäired. Kui tavainimesel leiab organism maksast suhkruvarusid ning need mehhanismid aitavad veresuhkrut koheselt tõsta, siis diabeedihaigele võib see olukord olla üsna ohtlik ning viia selleni, et inimene kaotab teadvuse. Sellised olukorrad ei teki üldiselt üleöö, sümptomid hiilivad ligi ajapikku ning neid võib ajada segamini teiste probleemidega. Inimene ei pruugi ise aru saada, et ta võib olla 2. tüüpi diabeedi väljakujunemise teel, seega on ennetus väga oluline.

Tagasipöördumist ei ole

Kui 2. tüüpi diabeet on juba tekkinud ning alles siis hakatakse tervislikult toituma ja oma liikumist parandama, siis enam paraku haigusest päris vabaneda ei ole võimalik. Küll aga on võimalik olukorda oluliselt parandada. Me võime elada 2. tüüpi diabeediga väga heas seisus ehk võtta kas ainult väga vähe rohtu või hoida vaid teadliku toitumisega veresuhkur pikalt kontrolli all. Selline eluviis pakub head enesetunnet ning kui oleme järjepidevalt hoolsad, siis vaatamata nö uinunud olekus olevale haigusele saame elada tegelikult veel päris mitmeid aastaid tervelt.

Kontrolli veresuhkrut ja tee geenitest

Kui sinu peres on kellelgi suhkruhaigus või kui sul tekib kahtlus, et koged neid sümptomeid, siis tasub kindlasti kontrollida oma veresuhkru taset. Seda tasub teha kindlasti neil, kes kuuluvad riskirühma (üle 40.a, ülekaalulised, vererõhuprobleemidega või kõrge kolesterooli näitajatega inimesed ning need, kellel on esinenud rasedusaegne diabeet või muu veresuhkru ajutine häirumine). Kui soovid teada, kas sinul on keskmisest kõrgem 2. tüüpi diabeedi tekke risk või mitte, siis tasub teha geenitest. Geenitest tasub teha vaatamata sellele, kas peres on varasemalt diabeeti esinenud või mitte, sest see elustiilihaigus on maailmas juba pandeemiline ning võib puudutada kõiki. Mida varem me saame oma kõrgest riskist teadlikuks ja mida varem me tervislike eluviisidega alustame, seda rohkem saame endale tervelt elatud aastaid juurde.

Dr Marju Past paneb inimestele südamele, et elada tuleb mõistlikult. Võtke aeg iseendale, et läbi mõelda oma tervislikud toiduvalikud, ning planeerige nädalasse enda jaoks mõnus liikumine. Kindlasti tuleb ka korralikult puhata! Vaid nii saame pikendada enda tervelt elatud aastaid.

 

Saatejuht oli Tiina Üürike, meie partnerettevõttest Geneto
Külaliseks oli dr Marju Past, endokrinoloog, Diabeedikeskus

 

Saadet on võimalik järele vaadata Elisa Elustiili Facebooki lehelt SIIT.

 

Salvestusest saad vastused veel näiteks järgmistele küsimustele:

  • Kas 2. tüüpi diabeedi tagajärjel võib inimene surra? (5:25)
  • Miks haigestuvad üha nooremad ja miks on geneetiliselt seda haigust tänapäeval rohkem kui varem? (7:30)
  • Kui suur on oht tõsisteks tüsistusteks, näiteks pimedaks jäämine? (19:42)
  • Miks nimetatakse diabeeti ka suhkruhaiguseks? (21:47)

 

Tutvu Geenitestiga

Tutvu Elustiiliga

Seotud märksõnad

Kontaktid Esindused Abi Seadmetugi Seadmete juhendid Elisast Tule tööle Teenuste tingimused ja hinnakirjad Tehisintellekt ElisasJätkusuutlik Elisa Koostöö startupidega Projekteerijale, arendajale ja operaatoritele For carriers Pressiinfo

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.