Põhisisu algus
Elustiili äpiga paremasse vormi
Liitu kohe
Elustiili äpiga paremasse vormi
Liitu kohe

Gluteen, tsöliaakia ja gluteenivaba toitumine

20.05.2021

Elustiili Stuudio kuuendas otsesaates rääkisime gluteenist. 16. mai on rahvusvaheline tsöliaakia päev ja selle puhul oli meil külaliseks Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatuse esimees Katre Trofimov. Tegime puust ja punaseks, mis on gluteen, mis haigus on tsöliaakia ning millal peaks oma menüüst gluteeni välistama. Vaata saadet järgi SIIN.

Gluteenist ja kõigest sellega seonduvast on viimastel aastatel palju räägitud. Tundub, et see on ühiskonnas üks lemmik teemadest, millel on palju erinevaid varjundeid. Vahel inimesed küsivad, kas gluteenivabalt toitudes saab kergesti kaalus alla võtta ja kas selle järgimine pikendab eluiga. Kas gluteenivaba dieet on elustiil, moedieet või on siin taga ka meditsiiniline diagnoos?

Gluteenitalumatust kui diagnoosi ei ole olemas. See on mugav kõnekeelne väljend, mida rahvakeeli kasutatakse, kuid korrektne oleks rääkida gluteenist põhjustatud haigustest. Omakorda jagunevad gluteenist põhjustatud haigused kolmeks - tsöliaakia, mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus ja nisu(teravilja)allergia.

Tsöliaakia on igas vanuses avalduda võiv geneetilise eelsoodumusega ja krooniline koekahjustusega autoimmuunhaigus. Tegemist on tõsise haigusega, mille korral nisus, rukkis ja odras sisalduvate valkude e gluteenide poolt vallandatavad reaktsioonid põhjustavad peensoole limaskesta kahjustuse. Kahjustunud peensoolest ei saa organismi imenduda organismile olulised toitained (mineraalid, vitamiinid jm). Seega ravimata ja diagnoosimata tsöliaakiahaige organismis esineb toitainete puudus, mis toob omakorda kaasa erinevaid haiguseid. Korrektse dieediga peensool paraneb ja toitainete imendumine taastub.

Tsöliaakia sümptomid on erinevad ja väga individuaalsed. Kõige sagedamini esinevateks sümptomiteks on seedetrakti vaevused (kõhuvalu, kõhulahtisus/kinnisus, kõhupuhitus), aga ka väsimus, rauavaegusaneemia, autoimmuunne türeoidiit, maksafunktsiooni häired, neuroloogilised ja psühhiaatrilised haigused, viljatus, osteoporoos, luumurrud jm. Tsöliaakiat nimetatakse ka kliiniliseks kameeleoniks oma mitmekülgsete sümptomite poolest st inimesed käivad arsti juures erinevate vaevuste puhul, aga arst ega patsient ei oska näha erinevate sümptomite seost tsöliaakiaga. Tsöliaakia on kogu maailmas aladiagnoositud haigus ning arvatakse, et vaid 10-20% tsöliaakiahaigetest on saanud diagnoosi. Tsöliaakia diagnoosimiseks on vajalik kõigepealt määrata perearsti juures vereanalüüsist vastavad antikehad. Vereproovi positiivse tulemuse korral kinnitab tsöliaakia diagnoosi peensoole biopsia.

Geenitest aitab määrata, kas sinul on tsöliaakia väljakujunemiseks kõrge või madal risk. Seda on hea teada, sest tsöliaakia võib esineda ka väheste nähtude või täitsa ilma sümptomiteta, või lüüa välja alles kõrges vanuses. Kui oled teadlik oma geneetilisest kõrgest tsöliaakia tekkimise riskist, siis oskad olla tähelepanelikum ning õigel ajal meditsiinilist abi otsida ja gluteeni välistama hakata. Geenitesti tulemus ei ole veel diagnoos ning kõrge risk ei tähenda, et sul juba on tsöliaakia. Sümptomite puudumisel ei ole vaja koheselt gluteeni välistama hakata. Sümptomite esinemise korral tuleks aga teha uuringud.

Kui tsöliaakia on diagnoositud, siis selle haiguse ainus ravi on range ja eluaegne gluteenivaba dieet. Gluteenivaba dieedi korral ei tohi menüü sisaldada nisu, rukist, otra ega teisi ristsaastunud teravilju ning tooteid. Väljendit gluteenivaba võib kasutada toidu puhul, mille gluteeni sisaldus ei ületa 20 mg/kg kohta. Gluteenivaba dieedi pidamisel on abiks Eesti Tsöliaakia Seltsi kodulehel toodud lubatud ja keelatud toiduainete nimekirjad. Gluteenivaba dieediga ei tohi alustada enne analüüside tegemist. Vastasel korral veremarkerid võivad olla valenegatiivsed ning peensoole hatud paranevad ja tsöliaakia, kui tõsine ainevahetushaigus, jääb aastateks avastamata. Ilma diagnoosita inimesed tavaliselt ei arvesta gluteenivaba toitumise nüanssidega ning seeläbi kahjustavad oma tervist. Samuti ei osata jälgida ka esimese astme sugulasi, kes on riskirühmas.

Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus on toidutalumatus, mille kohta on praegusel ajal veel vähe infot ning teadusuuringutega püütakse saada selgust selle haiguse olemusest. Seda haigust saab kahtlustada siis, kui tsöliaakia diagnoos on välistatud, kuid inimesel jätkuvad gluteeni söömisel tervisevaevused. Kuigi mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse ja tsöliaakia sümptomid on sarnased (kõhulahtisus, -puhitus ning –krambid), siis gluteenitundlikkuse korral peensoole limaskestale püsivat kahjustust ei teki. Juhul, kui patsiendil on välistatud tsöliaakia ja nisuallergia, tuleks arvestada mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse võimalusega.

Gluteeni (teravilja või ka nisu) allergia on üks allergia liikidest ning see on inimese immuunsüsteemi ülitundlikus mingi allergeeni suhtes.

Hea tervise alus on tasakaalus ja mitmekesine toitumine. Moe pärast gluteeni välistamine ei pruugi olla tervislik, sest kui me jätame ära teraviljad kui väga olulise toitainete grupi, siis jääme ilma ka paljudest vajalikest kiudainetest, B-grupi vitamiinidest ja teistest kasulikest ainetest. Kes aga soovib gluteeni eemaldada oma menüüst ilma meditsiinilise põhjuseta, siis on see iga inimese enda otsus. Igal juhul peavad nii tsöliaatikud kui ka kõik teised gluteenivaba dieedi pidajad teadma, et tervisliku ja tasakaalustatud toitumise aluseks on toidupüramiid ning tuleb jälgida, et saaksime need vajalikud ained piisaval hulgal kätte muudest toitudest.

Tee geenitest ja saa teada, millised on sinu elustiili haiguste tekkeriskid.

Elustiil koostöös Eesti Tsöliaakia Seltsiga


Tutvu Elustiiliga

Seotud märksõnad
Uus Elisa Elamus ja Huub Mine vaatama
Vanemad TV-teenused
Liitumised enne 10.08.2021
Mine vaatama