Selgus majja: kas Hitler suri Berliinis või elas pärast sõda veel pikki aastaid Lõuna-Ameerikas?
Käsitus, et juhusel ei ole ajaloos kohta, et kõik toimuv on kurja plaanivate inimrühmade salasepitsuste tagajärg, on sama vana nagu ajalugu ise. Ent 21. sajandil levivad vandenõuteooriad üha laiemalt, ammutades jõudu internetist ja suhtlusmeediast ning saades kannustust “tõejärgse ajastu alternatiivsetest faktidest”.
Natsi-Saksamaa ja Hitleri ümber on ajast-aega liikunud väga palju saladusi, vandenõuteooriaid ja ka valeinfot. Ehk just vandenõuteooriate rohkuse tõttu on see periood ja Hitler äratanud paljudes kustutamatut huvi.
Et (kuri)kuulsatest saladustest rohkem aimu saada ning välja uurida, kas vandenõuteooriates on ka killuke tõtt, pani Richard J. Evans kirja raamatu “Natsid ja vandenõuteooriad. Kolmas Riik ja paranoilised kujutelmad”.
Teoses lahkab autor viit peamist vandenõuteooriat, mis Natsi-Saksamaa ümber läbi ajaloo on keerelnud. Nii ajaloolased kui ka konspiroloogid on seni käsitlenud eraldi:
- juudid sepitsesid vandenõu inimkonna allutamiseks;
- esimese ilmasõja lõpul lõid sotsialistid ja juudid Saksa armeele noa selga;
- natsid süütasid võimu haaramiseks Riigipäevahoone;
- Rudolf Hess lendas Suurbritanniasse Hitleri korraldusel, et esitada rahutingimused, mille Churchill maha vaikis;
- Hitler ei surnud 1945. aastal Berliinis, vaid elas veel pikki aastaid Lõuna-Ameerikas.
Cambridge’i ülikooli emeriitprofessor Richard J. Evans näitab neid väiteid meile uues valguses. Alustuseks kirjeldab ta sündmusi toetudes mitmest allikast pärit faktidele, siis avaldab tekkinud vandenõuteooriad ning analüüsib olemasolevaid argumente, seoseid ja võimalikke motiive.
Loe raamatut ning saa teada, kas professor teeb vandenõuteooriad pihuks ja põrmuks või on mõnes neist siiski ka killuke tõde.
