Suhkruga vs suhkruasendajatega tooted – kas peaksime kartma suhkruasendajate tarbimist?
Tänases ühiskonnas on ülekaalulisus üheks suurimaks terviseprobleemiks ning paljude raskete haiguste põhjustajaks. Liigsöömisele aitavad kaasa poelettidelt ja kiirtoidurestoranidest leitavad värvikirevad ja vastupandamatud eined ning maiustused, mis varjavad endas suurtes kogustes suhkruid ja rasvasid. Need peidetud kalorid suurendavad meie igapäevast energiatarbimist sedavõrd, et energiakulu jääb madalamaks kui tarbitud kaloraaž ja kehakaal tõuseb. Seetõttu on üha enam hakatud kasutama suhkruasendajaid, millel puuduvad toiteväärtused (zero-calorie) ja toidu saab magusaks kaloraaži suurendamata.
Tuntuimaks suhkruasendajaks on stevia ja see tuleneb Brasiilias ja Paraguays kasvava taime lehtedest, millest eraldatakse magusainet steviool glükosiidi. Samuti on toiduainetööstuses kasutusel kunstlikud magusained nagu aspartaam, sukraloos, sahhariin, atsesulfaam K ja paljud teised, mis on tehislikult sünteesitud ühendid. „Tehisliku“ päritolu tõttu on palju räägitud nende kahjulikkusest tervisele, kuid tegelikkuses pole see nii must-valge. Stevia näol on tegemist loodusliku ühendiga, kuid selle kasutamine tekitab samuti ühiskonnas vastuolulisi arvamusi. Teaduskirjandusest võib leida erinevat informatsiooni nii stevia kui ka teiste suhkruasendajate toime kohta, ent seni läbi viidud teadusuuringud ei ole tõestanud kunstlike magusainete negatiivseid efekte inimorganismile.
Tõde võib peituda kogustes. Kunstlikud magusained on sadades kordades magusamad, kui suhkur ning seetõttu lisatakse neid toidule soovitud maitse saamiseks väga väikestes kogustes. Nagu vitamiinide ja mineraalide puhul, on ka suhkruasendajatele määratud soovitatav maksimaalne päevane kogus – ehk kogus, mille tarbimine on aktsepteeritav ning mida ei ole soovitatav ületada. Ja nii nagu ka vitamiinide ja mineraalide puhul, soovitatava päevase koguse ületamisega kaasneb risk kahjustada tervist. Negatiivsed mõjud mikrotoitainete puhul võivad aga ilmneda alles 100-kordsel soovitatava koguse ületamisel igapäevaselt pika aja vältel, mis on võimalik üksnes sadade toidulisandite igapäevasel kasutamisel.
Näiteks suhkruvabas Coca-Colas kasutatava sahhariini soovitatav maksimaalne päevane kogus on 5mg 1kg kehakaalu kohta päevas ning selle koguse saavutamiseks peaks tarbima 800 purki (350ml) suhkruvaba Coca-Colat päevas. Atsesulfaam K soovitatav maksimaalne päevane kogus on 15mg 1kg kehakaalu kohta ning USA-s tehtud uuringud on näidanud, et inimesed tarbivad keskmiselt 20% sellest kogusest kokku kogu oma eluaja jooksul. Steviana tuntavas suhkruasendajas peituv magusaine steviool-glükosiidi päevane maksimaalne annus on 12mg 1kg kehakaalu kohta päevas, mida on võimalik ületada tarbides terve elu igapäevaselt rohkem kui 40 pisikest stevia-suhkru pakikest.
Suhkru asendamine ja kunstlike magusaainete kasutamine toidu magustamiseks vähendab üleliigset energiatarbimist ja võib seega olla ka üheks abimeetodiks ülekaalulisusest vabanemisel. Eestimaa toidukaupade seast võib leida juba nii mõnegi toote, kuhu ei ole lisatud suhkrut ning magustamiseks on kasutatud just neidsamu eelpool mainitud ühendeid (sukraloos, steviool-glükosiid, atsesulfaam K jne). Toiduainetööstuses järgitakse rangelt soovituslike koguste standardeid ning ükski toode ei sisalda koostisosi lubatust suuremal kogusel. Paljude mikrotoitainete puhul on määratud maksimaalne päevane kogus, mille ületamisega seostatakse negatiivseid tagajärgi organismile. Oluline on aga mõista, et nende ainete liigtarbimine on praktiliselt võimatu ja palju reaalsem on tervise kahjustamine suhkruid täis mahlade ja karastusjookide tarbimise tagajärjel.
Elisa Elustiili äpi toitumispäevikut kasutades on võimalik ka ise näha kaloraaživahet zero-sugar jookide ja klassikaliste suhkruga magustatud karastusjookide vahel. Mahlad, limonaadid ja energiajoogid võivad moodustada suure osa päevasest energiatarbimise eesmärgist ning magusainetega tooteid ja zero-jooke tarbides on võimalik neid lisakaloreid säästa. Seeläbi saab päevadesse menüüsse mahutada rohkem meelepäraseid sööke ja suviseid suupisteid.
Krete Junson
IntensivePT koolituse lektor
St Mary’s London Ülikooli Sporditoitumise magistrant
Personaaltreener
