Põhisisu algus
Elustiili äpiga paremasse vormi
Liitu kohe
Elustiili äpiga paremasse vormi
Liitu kohe

Psühholoogia Teadur Uku Vainik: „Geneetika laeb püssi aga keskkond vajutab päästikule“

03.02.2021

Teises Elustiili Stuudio otsesaates käis külas Tartu Ülikooli psühholoogiateadur Uku Vainik, kes oma teadustöös uurib inimeste söömiskäitumist. Seekordse saate peateema oli geneetika ja inimpsühholoogia mõju ülekaalu tekkele. Saates proovisime leida vastust küsimusele – miks on vaatamata terviseteadlikkuse tõusule ülekaalulisus endiselt probleemiks? Lisaks arutlesime, kuidas inimesed, kellel on geneetiline soodumuse ülekaalu tekkele, saaksid püsida õigel teel.

 

Ülekaalulisus ja rasvumine on Eestis järjest suurenev probleem. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on täiskasvanud inimestest 39%, ehk 1.9 miljardit, ülekaalulised. Eestis on 2018. aasta seisuga ülekaalulised 40% meestest ja 26% naistest. Tegu on murettekitavate andmetega, kuna ülekaalulisus on võtnud Eestis pandeemia mõõtmed. Ülekaalulisusest, rasvumisest ning elustiilist tulenevad haigused on nüüdseks peamine surmade põhjus üle terve maailma. Rasvumine on teaduslikult tunnistatud üheks peamiseks kehakaaluga seotud haiguseid soodustavaks teguriks. Kehakaaluga seotud haigused on näiteks kardiovaskulaarsed haigused ja 2. tüübi diabeet.

Mitmetele teistele probleemidele, nagu näiteks õhusaaste ja suitsetamine, on ühiskond suutnud leida lahenduse. Miks on ülekaalulisuse probleem siiamaani lahenduseta jäänud? Inimesed on viimase saja aastaga jäänud olemuselt samaks, kuid muutunud on ümbritsev keskkond. Teaduse võidukäik ja põllumajanduse tootlikkuse kasv on mitmekordselt toidu hinda vähendanud. Kui sada aastat tagasi kulutas Ameerikas üks leibkond oma sissetulekust toidule 50%, siis täna on selleks vaid kaheksandik. Toidu ja toitainete kättesaadavuse paranemisel on olnud positiivne mõju inimeste arengule ja produktiivsuse kasvule, kuid seisame silmitsi uute probleemidega. Toidu odavusest tingituna on väga lihtne palju kokku osta ning üle süüa – sellest tulenevalt võib väita, et ülekaal on loomulik reaktsioon meie toiduküllale keskkonnale.

Toidu liigtarbimine põhjustab paraku terviseprobleeme. Paljud inimesed ei oska seostada liigse kehakaaluga raskeid haigusi, nagu näiteks 1. ja 2. tüüpi diabeet, sapikivitõbi, kilpnäärme alatalitus, kubemesong, unetus, neerupuudlikkus, krooniline bronhiit, tursed ja muidugi erinevat liiki vähid. Kuigi mõni ülekilo ei pruugi inimestele emotsionaalseid ja füüsilisi probleeme valmistada, siis pikas perspektiivis vähendab ülekaalulisus kvaliteetselt elatud aastate hulka. Ülekaalulisus võib mõjutada meid ka sotsiaalselt. Liigse ülekaaluga inimesi kiputakse tihti halvustama, mis ei mõju probleemiga kimpus olevale inimesele motiveerivalt. Vastupidi - selline kohtlemine võib vähendada enesehinnangut ja tõsta ärevust. Nii võib keskkonna negatiivne tagasiside muuta meie iseloomu. Varem arvati, et inimese isiksusejooned, nagu kõrge ärevus ja madal meelekindlus aitavad ülekaalu tekkele kaasa. TÜ psühholoogiateaduri Uku Vainiku läbi viidud uued uuringud näitavad aga, et ülekaaluga seotud isiksusejooned on pigem kaasuvad nähtused ning meie kaalunumber mõjutab meie isiksust nii kaalu alanedes kui ka tõustes.

Ülekaalulisuse tekke perspektiivist loeb väga palju just see, kui palju me sisse sööme, mitte niivõrd mida me sööme. Spordi tegemine on tervislikuks elustiiliks küll vajalik, kuid kaalulangetuse seisukohalt peab arvestama, et inimene on väga energiatõhus. Inimese energiatõhusus tähendab, et sissesöödud kaloreid on väga raske kulutada. Näiteks 100 kalorit on lihtne tarbida (söö üks banaan või kaks Kalevi kommi), kuid selle kulutamiseks tuleb kõndida 3 km või joosta 1,5 km. Sellest olenemata on oluline süüa võimalikult palju vähetöödeldud toitu ja võimalikult minimaalselt ülitöödeldud toitu. Ülitöödeldud toitude hulka kuuluvad burgerid, vorstid, valmistoidud, maiustused, magusad joogid ja muu üle viiest koostisainest koosnev toit. Ülitöödeldud toidud on tihti energiatihedamad ja neid on lihtne (üle)tarbida.

Samuti võivad mõjutada ülekaalu tekkimist või mitte tekkimist meie geenid. Tavaliselt on kaksikuid uurides näha, et 40-70% inimeste vahelistest kaaluerinevustest on geenidega seletatavad. Uku Vainiku uurimused on näidanud, et ülekaaluga seotud geenid on seotud ka aju struktuuri ja käitumisega. Uurides 1200 ülekaalulise inimese kognitiivseid võimeid, leidis Uku oma teadustöös, et kõrgema kehamassiindeksiga inimestel on väiksem kognitiivne paindlikkus ning vähenenud võime panna vastu ahvatlustele. Kahjuks ei võimaldanud andmestik öelda, kas vähene kognitiivne paindlikkus on ülekaalu põhjus või tagajärg, kuid sellegipoolest on hea teada, et isegi kui meil on geneetiliselt soositud ülekaalu tekkimine, siis saab kaalu kontrolli all hoida elustiili ja keskkonna mõjutamisega. Näiteks tervisliku kodukeskkonnaga kaksikutel on ülekaalu geneetiline mõju peaaegu kadunud.

Elustiilihaigused on väga suur koorem meditsiinisüsteemile nii rahaliselt kui ka ressursside kasutamise osas. Arvestades, et tegu on haigustega, mida on võimalik ennetada elustiili valikutega, tekib küsimus, miks on tervislike soovituste jälgimine endiselt nii raske. Meid aitaks kõige rohkem tervislikke valikuid soosiv keskkond. Näiteks kui Eestis keelustati 2007. aastast suitsetamine toitlustus- ja vaba aja veetmise asutustes, vähenes suitsetamine inimeste seas. Ühendkuningriikides vähendati seadusega soolasisaldust toitudes, mis tõi kaasa südame- ja veresoonkonnahaiguste esinemissageduse languse. Kahjuks võtavad kõik ühiskondlikud muudatused aega, ja seni peame me ise oma keskkonda muutma. Enda kodust saab luua tervisliku minikeskkonna, kasutades e-toidukaubandust, mis võimaldab edukalt vältida ebatervislikke toidukategooriaid ja keskenduda oste tehes tervislikele toiduainetele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ülekaalulisus on suur probleem nii globaalsel kui kohalikul tasandil. Seni kuni me keskkonda tervikuna muuta ei saa, on meil võimalus luua endale koju tervislikud minikeskkonnad. Saame edukalt otsustada, millist sööki ja kui palju koju ostame ning mida poodi jätame. Väga hea abimees enese joonel hoidmiseks ja toidukordade planeerimiseks on Elisa Elustiili toitumisäpp.

 

Saatejuht oli Tiina Üürike, meie partnerettevõttest Geneto
Külaliseks oli Uku Vainik, PhD, TÜ psühholoogia instituut

Saadet on võimalik järele vaadata Elisa Elustiili Facebooki lehelt SIIT.

Tutvu Elustiiliga

Seotud märksõnad