Mis on laktoositalumatus ja kuidas sellega elada?
Piimatoodete tarbimine on enamiku jaoks tavaline igapäevase toidukorra osa. Seejuures ei olda teadlikud, et mõned inimesed on sunnitud piimatoodetest kaarega mööda käima. Mina olen üks nendest, kes laktoositalumatuse tõttu „tavalisi“ piimatooteid oma menüüs väldib.
Laktoositalumatuse tekkepõhjuseks on inimese organismi võimetus toota piisavalt laktaasi. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab soolestikus piimasuhkrut ehk laktoosi. Kui selle ensüümi aktiivsus väheneb, tekibki tagajärjena laktoositalumatus. Laktoos on disahhariid ning enne läbi peensoole imendumist peab see lagunema kaheks lihtsuhkruks – glükoosiks ja galaktoosiks. Kui inimesel puudub vajalik ensüüm laktaas, siis satub piimatooteid tarbides laktoos jämesoolde. Jämesoole mikrofloora lagundab laktoosi, tekitades sellega gaase ning happeid. Haigusenähud laktoosi tarvitamisel võivad inimestel erineda, alates kergest kõhuvalust kuni tugevate krampide ja kõhulahtisuseni. Tänapäeval leiab laktoositalumatuse kohta väga palju infot, kus on välja toodud erinevad sümptomid ning mida see talumatus endaga kaasa toob.
Minu isiklik teekond erinevate seedevaevustega võitlemisel sai alguse umbes 10 aastat tagasi. Algasid igapäevased kõhuvalud ja iiveldushood, millele seletust ei leidnud. Käisin perearsti ja gastroenteroloogi juures ning tegin vajalikud uuringud, mis kõik olid korras. Sain diagnoosiks ärritunud soole sündroomi. Kuna minu elus oli tol ajal väga pingeline periood ja olin palju uurinud vaimse pinge mõjust soolestikule, uskusin, et see kõik tuleneb stressist. Seal võis olla tõetera ja omavaheline seos olemas, aga sisetunne ei andnud mulle rahu. Teadsin, et siin peab olema midagi enamat. Lõpuks tehti mulle pikaajalise soovi tulemusena laktoositalumatuse test allergoloog-immunoloogi juures ja sealt sain endale ka uue diagnoosi - laktoositalumatus. Selleks läks ligi 2 aastat. Justkui tavaline toiduaine, mis peaks olema kõigi jaoks normaalne, tegi minu haigeks.
Peale diagnoosi saamist alustasin laktoosivaba dieediga. Kuna piimatooted on head kaltsiumiallikad, siis ei tasuks neid oma menüüst täielikult välja jätta. Seega otsustasin ka mina laktoosivabade toodete kasuks. 8 aastat tagasi, kui sain diagnoosi, oli olukord poeriiulitel võrreldes praegusega sootuks erinev. Valik oli väga kesine ning iga erineva piimatootja poolt oli turul keskmiselt 1-2 laktoosivaba toodet. Seega ei jäänud mul midagi muud üle kui leppida olemasolevate valikutega. Algus oli väga raske. Olin terve elu tarbinud erinevaid piimatooteid. Samuti olin suur magusasõber (šokolaad, jäätis, küpsised jm), kuid kahjuks sisaldavad ka need valdavalt laktoosi. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasin oma uue eluga harjuma. Ebamugavustunde kadumine peale igat söögikorda oli ilmselt piisavalt suur motivaator, et dieeti ka pikemaajaliselt järgida. Nüüdseks on laktoosivabade toodete arv suurenenud mitmekordselt ja valik on rikkalik: jogurt, piim, või, kohuke, hapukoor, kodujuust, jäätis, kohupiim – kõikidest nendest toodetest on olemas laktoosivabad versioonid. Kõige rohkem peab järgima erinevate maiustuste ja valmistoitude koostist, seega saab pakenditel olevate koostisosade siltide lugemisest lausa uus hobi. Et teha oma elu palju lihtsamaks, soovitan kasutada toitumise jälgimiseks äppi. Näiteks Elisa Elustiili äpp, kus on võimalik muuta oma toitumiskava väga personaalseks ning välistada retseptisoovitustest laktoosi sisaldavad toidud. Kui inimene on väga teadlik laktoosi sisaldavate toitude osas, on võimalik igas retseptis asendada või ära jätta komponente ning muuta retsept endale iseseisvalt sobivamaks.
Paljusid hirmutab ka väljas söömas käimine. Ajaga on see järjest lihtsamaks läinud, sest restoranides ja kohvikutes on laktoosivabad toidud menüüs ning tihti on võimalus ka piimatooted asendada. Samuti on apteekides müügil laktaasi sisaldavad kapslid. Et nendest oleks abi, tuleks neid tarbida enne laktoosi sisaldava toidu söömist. Mina isiklikult hoidsin neid paar aastat pidevalt kotis. Tarbisin neid, kui ei olnud kindel, kas toit on täielikult laktoosivaba. Täna olen ma nendest loobunud, kuna ma ei tundnud, et need oleksid mind piisavalt aidanud. Kergem oli koogitükk söömata jätta, kui pärast kõhuvalu käes vaevelda.
Lähtudes oma kogemusest ütlen, et kui ükskõik, mis seedevaevus või muu tervisemure saab igapäevaseks kaaslaseks, siis tuleks otsida sellele lahendus. Lahenduse leidmise teekond ei pruugi olla lihtne, aga hea tervis on seda väärt!
Isiklikku kogemust jagades,
Elisabeth Lomp
toitumisnõustaja Toidu-ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS-is
