Liigu edasi põhisisu juurde
Elisa

Breadcrumb

Kas hommikusöök peab olema päeva esimene tegevus?

02.09.2020

hommikusook

„Hommikusöök on päeva tähtsaim osa“ on ilmselt fraas, mis paljudele noorusest saadik kõrvu kõlama on jäänud. Olen ka ise aastaid olnud veendunud hommikusöögi propageerija ja samuti lähtudes Eesti Toitumissoovitustest ikka ja jälle hommikusööki au sisse tõstnud. Sellegipoolest on tänapäeval erineva elustiiliga inimesi ning sellest tulenevalt erinevad ka harjumused, millal keegi hommikusööki sööb.

Mõned põhjused, mis hommikusöögi kasuks räägivad:

- Oleme terve öö puhanud ja sealhulgas ka seedesüsteem on saanud puhata ning valmistuda värske toidulaadungi vastuvõtmiseks

- Kuna õhtusöögist on omajagu aega möödas, siis on veresuhkru tase normaliseerunud või isegi langenud, viimasest toidukorrast saadud suhkrud on imendunud ja energiaks muundamise eesmärgil rakkudeni toimetatud (või siis suhkrute liigtarbimise korral käib töö, et need suhkruvarud rasvadeks muundada ja tuleviku „näljahädadeks“ hoiule panna)

- Kui meie hommikud algavad kohe tempokalt, siis võib keha anda kiirelt signaali, et oleks vaja värsket energiat. Seda tunneme tühja kõhu tundena veidi peale ärkamist.

- Hommikuti ärkame enamasti kodus ja seega on hommikusöök kõige paremini planeeritav söögikord päevas, et valida täisväärtuslikud toiduained meie kehale.

Mida ütlevad need, kes pole harjunud hommikusööki sööma?

- Mul pole ärgates kõht tühi

- Olen hommikul liiga unine, et midagi süüa

- Mu keha ei vaja kohe hommikul nii palju toitu, jne.

Põhjuse leiab alati, ja seda nii hommikusöögi poolt kui ka vastu argumenteerides. Üldised riiklikud toitumissoovitused on välja töötatud tervetele inimestele, suurele hulgale statistikale ja uuringutele tuginedes. Seal on jõutud soovitusteni, mis kindlasti sobivad keskmisele inimesele või vähemalt suuremale osale meist. Siinkohal tahaks panna lugeja korra mõtlema, kes meist on nõus pidama ennast nii-öelda keskmiseks inimeseks?

Ilmselt meeldib enamikule mõelda, et igaüks meist on omamoodi eriline. Seega saame uuringutest ja teadustöödest lugeda peamiselt seda, millised on keskmised tulemused ja nende põhjal tehtud kokkuvõtted ja soovitused. Selleks, et päriselt aru saada, millised on meie keha eelistused, on vaja aga kannatlikku meelt ja järjekindlust ning omal nahal mõningad lahendused siiski läbi proovida. Loomulikult ei ole mõistlik minna enda peal katsetamisega väga ekstreemseks. Tuleb säilitada kaine meel ning jälgida keha reageeringut tehtud muudatustele.

Kõige olulisem aga kõigi söögikordade juures on siiski jälgida, mida meie keha meile räägib. Veel on hea meeles pidada, et rutiin või regulaarsus, kuidas keegi nimetada eelistab, on kehale parim toimimisviis. Seega, kui sööme hommikusööki, siis võiks seda süüa igal hommikul ja enam-vähem samal ajal ning sama palju aega peale ärkamist. Kui tunnete, et teie keha ärgates toidu järele kohe ei karju, siis võite rahulikult oodata tunni, kaks või isegi kauem, enne kui sööma hakkate. Kindlasti võiks ärgates esimese tunni jooksul juua paar klaasi puhast vett ja seedimise äratamiseks lisada sinna näiteks sidrunimahla.

Nö. Kuldreegel, mis enamikele sobib, on jätta minimaalselt kahe, pigem vähemalt nelja tunnine paus magama mineku ja viimase söögikorra vahele. Samuti ei pea sööma kohe hommikul, kui silmad avate. Tehke rahulikult ära hommikused rituaalid – peske hambad, nautige dušši, võimelge, jooge vett ja alles mitte enne, kui pool tundi peale vee joomist valmistage maitsev hommikusöök, millega oma päeva alustada.

Viimastel aastatel on üle maailma kiirelt levinud nn. Intermittent fasting ehk kontseptsioon, kus erinevate skeemide järgi antakse kehale igapäevaselt pikem toiduvaba paus puhkuseks, taastumiseks ja taastootmiseks. Lühemas, tavaliselt 4- kuni 8-tunnises ajaaknas päeva jooksul süüakse kaloraažilt tavaline toidukogus, valides sealjuures hoolikalt, et söödav toit oleks toitaineterikas ja kataks keha vajadusi maksimaalselt hästi. Taaskord üks võimalus, mida oma kehale pakkuda ja siis dialoogi pidada, kas see on midagi, mis mulle sobib ja mille juurde jääda?

Lõppu ka mõned soovitused, mida tervisliku hommikuampsuna võtta:

  • Õnneliku pudrusööja rahvana on meil poest leida suures valikus erinevaid pudruhelbeid. Puder on toit, mis pakub lõputult võimalusi varieerida nii maitsete kui ka muude lisanditega. Kindlasti soovitaks pudrule lisada veidi seemneid või pähkleid, et kõht kauem täis püsiks ja hommikusöögiga rohkem kasulikke rasvu ja taimseid valke saaksime. Piimaga või veega – see jäägu juba igaühe oma eelistuseks. Kindlasti tasub olla avatud meelega ja harjumuspärase piimaga pudru asemel vahel ka näiteks tatra või neljaviljaputru veega keeta ja päevalille-, seesami- või muid seemneid maitseks juurde lisada
  • Hummus leiva-saia, näkileiva või juurikatega on samuti tore vaheldus hommikusöögiks
  • Kes armastavad smuutisid, siis soovitan ka siin jälgida mõnda lihtsat märksõna. Esiteks ärge kunagi lisage smuutile suhkrut – valmistamisel kasutatavad puuviljad annavad juba piisavalt palju suhkruid. Selle asemel lisage hoopis magusatele puuviljadele ja marjadele rohelisi lehti (peedilehti, lehtkapsast, aga ka umbrohtu, nagu naat, nõgesed, vesihein, jms.), avokaadot, üleöö leotatud pähkleid, maitsestamata jogurtit, et smuuti annaks teie kehale ka väärtuslikke valke, rasvu ja kiudaineid lisaks kiirelt energiat andvatele süsivesikutele. Lisaks annab selliste lisanditega smuuti palju pikemaks ajaks täiskõhutunde.

Palju maitsvaid hommikusöögi retsepte ja ideid leiad ka Elisa Elustiili äpist!

Mõnusaid naudingurohkeid hommikuid

Kätrin Karu

Toitumisspetsialist


Tutvu Elisa Elustiiliga

Seotud märksõnad
Kontaktid Esindused Abi Seadmetugi Seadmete juhendid Elisast Tule tööle Teenuste tingimused ja hinnakirjad Tehisintellekt Elisas Koostöö startupidega Projekteerijale ja arendajale For carriers Pressiinfo

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.