Jaagu lugu: Geenitest mõjus kui reaalsuskontroll!
Jaak otsustas 2016. aastal võtta ette suure elustiilimuutuse, mille tulemust on ta hoidnud kuni tänase päevani. Vasak pilt on pärit aastast 2016, kui ta kaalus üle 100 kg. Kuue kuuga võttis ta alla 20 kg ning tulemus on olnud püsiv, parem pilt on pärit käesolevast aastast.
Saage tuttavaks – Jaak Sarv on Elustiili äpi taga toimetava startupi Geneto tegevjuht. Jaak on teinud tehnoloogiamaailmas karjääri alates 2001. aastast ning kogenud elu, kus lõputud töötunnid ja kiirtoidu söömine on viinud teda ülekaalu ja jätnud jälje tema tervisele. Täna on Jaak oma parimas vormis ning kinnitab, et kiire startupi elu ja tervislik elustiil saavad käia koos!
2016. aastal kaalus Jaak üle 100 kg ning kätte oli jõudnud piir, kus ülekaal hakkas juba mõjutama elukvaliteeti. Midagi tuli ette võtta. Sellel hetkel asutas ta Geneto, et lahendada see probleem nii iseenda kui ka teiste ülekaaluga hädas olevate inimeste jaoks. Elustiili äppi luues sai ta seda teha läbi ühe oma suurima kire, milleks on tarkvara arendus ja andmeteadus. Jaak õppis, mis on tervislik ja tasakaalustatud toitumine ning ta muutis oma elustiili, hakates teadlikult jälgima ja muutma oma toitumist. Selles protsessis õppis ta oma keha tundma ning oskab nüüd just oma keha vajadusi silmas pidades teha paremaid valikuid. Täna kaalub Jaak 20 kg vähem ning on stabiilselt normaalkaalu ja tervislikku elustiili hoidnud juba 4 aastat. Jaak usub, et õigete teadmiste, tööriistade ja motivatsiooni olemasolul saavad selle tulemuse saavutada kõik inimesed.
Probleem ei ole selles, et inimesed ei teaks, et tuleb tervislikult toituda. Probleem on motivatsiooni puudumises, et tervisliku toitumisega alustada. Me kõik teame, et tuleks tervislikult toituda, kuid see kõlab enamasti nagu kauge, mitte mind puudutav manitsus. Inimesed toimivad vähima pingutuse seaduse alusel ega võta üldiselt muutust ette enne, kui selleks on piisavalt põhjust. Piisavaks põhjuseks on tavaliselt juba kätte jõudnud terviserike, mille tõttu ei ole endine elu enam võimalik. Jaak jõudis sinna väga lähedale – liigne ülekaal oli viinud ta piisavalt ebamugavasse olukorda, kus kannatama hakkas tema armastatud loodusfotograafia hobi. Ta lihtsalt ei jaksanud enam ilma hingeldamata metsas liikuda. See oli piisav ehmatus, et otsustada elustiili muutus ette võtta.
Me ei pea ära ootama tõsist terviseriket, et saada motivatsiooni tervisliku elustiili rakendamiseks. Elustiili äpis oleme lahendanud motivatsiooniprobleemi geenitestiga. Geenitest on alternatiivne ehmatus, mis avab inimese silmad tema terviseriskide ja nende avaldumise tõenäosuse osas. See mõjub personaalselt. Ka uuringud on näidanud, et inimesed, kes on teinud geenitesti ja saanud teada kõrgema riski mingile elustiilihaigusele, teevad suurema tõenäosusega püsiva elustiilimuutuse. Kusjuures ka madala riskiskoori teadasaamine võib mõjuda positiivse stiimulina.
Jaak sai teada, et tema geneetiline risk ülekaalulisusele on madal. See võib tunduda esialgu pettumusena. Me inimestena otsime põhjuseid ja loodame neid leida eelkõige väljastpoolt iseennast, kuid tema ei leidnud piisavat „süüd“ geenidest. Rasvumise madala geneetilise eelsoodumuse teadvustamine mõjus aga Jaagule kui reaalsuskontroll – asi ikkagi ON minus. Ta mõistis, et ülekaal oli tekkinud puhtalt tema elustiilist ning vastutus ja kontroll taas normaalkaalu jõuda lasub samuti temal endal. Sealt tuli tema motivatsioon, et võtta ennast käsile ja alustada tervisliku toitumisega. Geenitestiga tekkis arusaamine iseendast ja oma keha toimimisest ning andis pidepunktid, millest sellel teekonnal lähtuda.
Kõrgema ülekaalulisuse riskiskooriga on kaalulangetamine selle võrra raskem, et geneetiliselt on keha sätestatud toitaineid paremini omastama, rohkem varusid kinni hoidma ning ka keskkonnast tulevatele impulssidele ja isudele on neil inimestel keerulisem vastu panna. Jaagul, omades küll madalat riskiskoori, ei olnud samuti kerge. Elustiili muutuse tegemine on kõigile katsumus. Jaagu puhul toimis see, et ta õppis õigesti sööma ning hakkas kontrollima toidukoguseid. Oluline on leida enda jaoks toimivad nipid ja lahendused. Jaak õppis lugema toitumisalast teavet - mida ja kui palju üks toiduaine sisaldab - ning selle põhjal valikuid langetama.
Näiteks hakkas Jaak vältima maiustusi, väga rasvaseid toite ja õlut. Menüüsse tuli juurde rohkem köögivilju, suppe ja salateid. Väljas süües on samuti võimalik teha tervislikumaid valikuid, näiteks süües lõunaks prae asemel suppi või salatit. Ja kui vahel on prae isu, siis tasub valida rasvase seakarbonaadi asemel hoopis kanaliha või kala. Friikartulid asendusid keedukartuli või riisiga ning toidulauale ilmusid sült ja kodujuust. Oluline on jälgida ka koguseid. Varem kippus Jaak peale ühe taldrikutäie söömist toitu juurde võtma või toidukordade vahel midagi külmkapist juurde haarama. Sellistele harjumustele jälile saamine ja nende väljajuurimine oli kaalu langetamisel ülioluline ning äpil on siinkohal oluline roll. Ilma äpita kipume kergekäeliselt silma alla juhtuvaid toiduaineid suhu pistma. Kui aga tead, et see tuleb ka äppi kirja panna, siis mõtled alati enne, et kas seda on ikka ka tarvis.
Suur abi on olnud ka koju köögikaalu hankimisest. Alguses tundus tülikas kõike taldrikule minevat kaaluda, kuid ajapikku sai see harjumuseks. See aitas Jaagul õppida koguseid silmaga hindama, mis tegi ka väljas süües õigete koguste valimise ja nende äppi sisestamise lihtsamaks. Kaalulangetuse esimesel nädalal võib olla raske kalorite eesmärki täita. Jaak mäletab, et ka temal läksid pea kõik päevad alguses ikka kergelt üle. Kaal küll langes, kuid vähem kui ta soovis. Teisel nädalal said kogused kenasti normi. Mõnikord tuleb endal lubada vabamalt võtta ning psühholoogiliste pingete vähendamiseks ja seedesüsteemi ergutamiseks teeb ka Jaak aeg-ajalt patupäevasid lubades endale nädalavahetusel mõne õlle või peolauas natuke rohkem head ja paremat. Kaalulanguses tekib küll väike tagasilöök, kuid oluline on, et nädala kokkuvõttes kaal langeks. Päris vabaks pole Jaak ennast siiski lasknud ning üldjoontes jälgib ta ikka alati kaloreid.
Jaak saavutas oma kaalu eesmärgi, milleks oli 85 kg juba kuue kuuga. Ilma kindla eesmärgita ja ilma toitumisäpita ei oleks ta selle tulemuseni kindlasti nii kiiresti jõudnud. Oma toitude kirja panemine annab reaalse pildi sellest, mida ja kui palju sa sööd. Samuti õpib inimene äppi kasutades toitude koostise ja makrotoitainete kohta, kuidas neid tasakaalustada ning saavutada oma kehale optimaalne menüü. Ilma äpita liigub inimene sel teekonnal nagu pimeduses, lihtsalt katsetades ja aimates, kuid äpp annab kontrolli oma tegevuse üle ja kindluse, et iga samm on tehtud õiges suunas.
Esialgu kasutas Jaak äppi järjepidevalt kaks aastat ning isegi ületas oma seatud kaalu eesmärgi olles nüüd oma parimas vormis 82 kg juures. Selle nelja aasta jooksul, mil Jaak on normaalkaalu hoidnud, on tal olnud muidugi ka tagasilööke. Vahepeal kui äpp kasutusel ei ole, siis kipuvad lisakilod taas kogunema. Siis on hea jälle vahepeal teha reaalsuskontroll ning mõned kuud taas toitumiskava järgi toite teha.
Tõeline kasu, mida Jaak kaalu eesmärgi saavutamisest sai, avaldub sisemise rahu ja meelekindluse tõusus. “Sa hakkad märkama, kuidas inimesed teevad sulle komplimente. Märkad, et müüjad naeratavad sulle poes rohkem. Kas see on sellepärast, et sa oled kaalus alla võtnud ja näed parem välja, või sa kiirgad ise rohkem elurõõmu ja energiat ning sulle vastatakse naeratusega. Tõenäoliselt on õige vastus just see teine,” räägib Jaak ning julgustab kõiki tervisliku elustiili muutuse teed ette võtma!
Esimesed geneetilised riskiskoorid on Elustiili äpis tavainimesele kättesaadavad olnud nüüd juba terve aasta. Oleme andnud motivatsiooni tuhandetele inimestele ning näeme, et tööriist töötab! Iga päev pingutame selle nimel, et luua Elustiili äpist veelgi parem versioon, mis arvestaks paljude erinevate inimeste lugude ja geneetiliste eripäradega.
Liitu Elustiili äpi Premium paketiga ja saa motivatsiooni geenitestist! Tutvu Elustiili pakettidega SIIN.
Jaak Sarv
Geneto tegevjuht ja üks Elustiili äpi loojatest
Teksti autor:
Tiina Üürike, Geneto COO
