Villu Teearu: ükski arendaja ei taha kuulda, et su tiimis kasutatakse kõiki programmeerimiskeeli

Tehnoloogiad tulevad ja lähevad ning digiajastul jätkusuutlikkust sihtiv ettevõte peab suutma arengutega sammu pidada. Samas märgib Elisa IT-juht Villu Teearu, et ka kõige tulevikkuvaatavamal ettevõttel on end lihtne nurka värvida, kui kõige uuemate tehnoloogiate tagaajamise nimel jäetakse tähelepanuta pikaajaline hallatavus ja tõsiasi, et tarkvara ei saa kunagi valmis.

“Iga päev jõuavad arendusmaailma uued raamistikud, keeled ja muud tehnoloogiad. Nendega mängimine ja nende pakutu avastamine võib küll meeletult tore olla – ja enamasti ongi – kuid see ei tähenda, et iga uus natuke paremat lubav tehnoloogia saaks ja tohiks nipsust asendada senise tehnoloogiaportfelli,” rääkis ta. “Veel enam, isegi pärast pikemat kaalutlemist tasuks millelegi uuele pühendumisel olla ettevaatlik.”

Ta selgitas, et kuigi enamikes IT-majades töötavad arendajad mitmete erinevate tehnoloogiatega ja pole haruldane, et aeg ajalt lisandub harjumuspäraste valikute sekka ka midagi uut, mis võib konkreetse projekti või ülesande lahendamiseks olla ideaalne valik. Samas on igal majal oma tugevused ja oma baassüsteemid, mis nõuavad, et vähemalt mõnda aega püsiks üks või kaks tehnoloogiat dominantsena ja millegi sellisena, millele saab alati najatuda.

Töötajad peavad saama uute tehnoloogiatega mängida

See ei tähenda tema sõnul küll seda, et eksperimenteerimiseks ja paremate lahenduste jaoks ruumi poleks, kuid otsused võtta mingis olukorras kasutusele uus tehnoloogia peaks olema väga hästi läbi mõeldud. Kõige hullem on olukord, kus iga projekti jaoks valitakse konkreetsel hetkel kõige populaarsem tehnoloogia, kuid jäetakse tähelepanuta see, et keegi peaks suutma praegu loodavat ka edaspidi elus hoida ning vajadusel uuendada.

“Trendid tulevad ja lähevad. Kui vaid nende lainetes kõikuda, avastad end väga kiirelt olukorrast, kus niširaamistiku peale ehitatud süsteem viskab sussid püsti, selle valmis arendanud inimene on ettevõttest ammu lahkunud, raamistiku kogukond on kadunud ning ainsaks võimaluseks midagi teha on kas kõik nullist ümber kirjutada, või kulutada meeletu hulk aega, et mõni töötaja saaks end kurssi viia tehnoloogiaga, mida ta enam kunagi tulevikus kasutada ei taha või saa,” selgitas Elisa IT-juht.

Samas rõhutab ta, et ükski IT-sektoris tegutsev ettevõte ei saa uutele ja parematele valikutele tuimalt selga keerata. Ühel hetkel turuolukord muutub, lai osa töötajaskonnast soovib tegeleda mingi uue lahendusega ning kõige populaarsemate ja kasulikemate tehnoloogiate edetabeli tippu tõusevad uued tegijad. “Oluline on õige hetk ja õige vajadus ära tunda,” rääkis ta.

“Oma IT-tiimi tech-stacki ei saa muuta koosoleku tulemusel. Pigem on see midagi, mis peab juhtuma orgaaniliselt ja vajaduspõhiselt. Ühelt poolt nõuab see veidi oskust tulevikku hinnata – mõista, mis on lihtlabane moetrend ning mis on päriselt asi, mis jääb meiega aastateks – kuid samas nõuab see ausa sisekaemuse oskust ja julgust endale tunnistada, et praegune tehnoloogiavalik jääb mingi ülesande lahendamisel hätta ning tulebki vähemalt osaliselt millelegi uuele pühenduda,” lisas Teearu.

Tööturg ja töötajate eelistused aitavad reaalsust dikteerida

“Lõpuks mängib tehnoloogiate valimisel väga olulist rolli ka see, mida suudab turg toetada. Eestis on keelte vaates esirinnas Java, JavaScript, C#, C ja PHP, kuna need on need tehnoloogiad, millega suurem osa arendajatest tegeleda tahab ja millele enamus uutest arendajatest pühendub. Vaadates USA või isegi Soome poole on see nimekiri oluliselt erinev ja seetõttu kasutavad sealsed ettevõtted oma põhitehnoloogiatena ka midagi muud,” rääkis ta.

Tema sõnul teavad kogenud arendajad harilikult üsna hästi ka seda, milliste tehnoloogiatega mingis majas tegeletakse ning kui see info on veel puudu, on see esimene küsimus, mida värbaja käest küsitakse.

“Kui vastuseks tuleb, et me teeme kõike, lõppeb see vestlus harilikult kiirelt. Mingile konkreetsele tehnoloogiale pühendunud arendaja tahab küll proovida ka uusi asju, aga samas eeldab ta, et ta saab oma tööandja ridades keskenduda sellele, mis talle meeldib, ning teda on seal toetamas kogukond teisi arendajaid, kellega kohvinurgas viimase uuenduse üle mõtteid vahetada,” selgitas Teearu.

Sestap soovitab ta nii paikaloksunud kui ka alles arenevatel IT-meeskondadel enda jaoks läbi mõelda, mis on see, mida tegelikult teha tahetakse. Eksperimenteerimine on küll tervitatav, kuid samas ei tohiks tehnoloogiaportfell olla tuulelipp. “Küsi endalt, kuidas on tagatud pikaajaline hallatavus, kuidas on tagatud töötajatele võimalus mingi tehnoloogia eksperdiks kasvada, kuidas on tagatud uue ja stabiilse vahelise tasakaalu saavutamine ning kuidas on tagatud, et portfell vastaks sellele, millega arendajad päriselt teha tahavad,” loetles ta.

“Kui neile küsimustele on head vastused on olemas, siis ilmselt ongi kõik hästi. Kui aga võtab mõtlema, tasub ilmselt oma protsessid ja lähtekohad veidi üle vaadata. End tehnoloogiliselt nurka värvimine lõppeb kurvalt kõigi jaoks – see on ettevõtte enda jaoks meeletult kulukas ning su töötajad peavad pidevalt tegelema millegi sellisega, millest nad parema eemale eemale hoiaks,” lisas Elisa IT-juht.