Videokoolitus pole kaks tundi slaidirida Teamsis ehk kuidas teha põnevaid sisekoolitusi

Ettevõtete (sise)koolitused, nagu ka väga palju muud tegevused, kolisid eelmisel aastal ekraanidele. Head põnevikku võib süvenenult vaadata paar tundi, kuid kahetunnist slaidiesitlust ekraanil jälgida on üksluine. Kuidas viia ettevõtte koolitused uuele tasemele selgitab Elisa tootejuht, sisekoolitaja ja 2020. aasta parima sisekoolitaja konkursi tiitli pälvinud Imre Nõmmik.

Kui eelmise aasta kevadel kolis kogu maailm kodudesse, pani see küsimuse ette paljud ettevõtted – kuidas töötajate arengut toetada. On ju olenevalt ettevõttest väga palju erinevaid sisekoolitusi, näiteks toote- ja teenusekoolitused jne. Nii tuli ka Elisal kiiresti kohaneda ja leida uued lahendused. Kuigi videokoolitusi olime tasapisi katsetama hakanud juba varem, ajendas koroonakevad meidki leidma jätkusuutlikke ja toimivaid lahendusi. Töötajate arendamine on ju organisatsiooni jaoks võtmetähtsusega ja seda ei saa lihtsalt pausile panna.

Mis on videokoolitus?

Ilmselt on paljud vaadanud YouTube'ist, kuidas ehitada ahju või teha ise koduköögis pastat. Noorem põlvkond on harjunud infot omandama video teel ning see mängib ühe suuremat rolli ka tänasel töömaastikul. Teiseks lubab aja- ja kohapaindlik töö meil vabamalt planeerida oma tööd. Videokoolitused võimaldavad mõlemat: omandada infot siis, kui endale sobib ja/või sobivas formaadis.

Huvipakkuva koolituse loomine on omaette väljakutse nii “live'is” kui ka ekraanidel. Läbimõtlemata materjali puhul on ühteaegu lihtne osalejate tähelepanu kaotada nii ühises ruumis viibides kui ka videokoolitusel.

Ühise ruumi jaoks mõeldud sisu ei saa niisama lihtsalt üle kanda videosse. Kaasahaaravat põnevikku võib ekraanile naelutatult vaadata paar tundi, kuid kahetunnist slaidikoolitust Teamsis või Zoomis jälgida on üksluine. Seega lühidalt selgitatuna peaks hea videokoolitus olema dünaamiline ja kaasav ning üles ehitatud teistsuguse stsenaariumi järgi kui klassikaline nn klassiruumis toimuv koolitus. Ka meie mõistsime üsna kiirelt, et tuleb läheneda teistmoodi. Täna filmime enamiku koolitusi nn green screen'i ees, mis võimaldab montaažis visuaalse pildikeelega mängida ning kõikvõimalike graafilisi lahendusi lisada. Aga selleni jõudsime mitmeid erinevaid lahendusi katsetades, alustades käepäraste vahenditega.

Siin on minu kogemuse põhjal soovitused, mida tasuks ettevõttesisese videokoolituse tegemisel arvesse võtta:

• Sea eesmärk. Nii, nagu iga tegevus, peaks ka videokoolitus algama selgest eesmärgist. Pane kirja 3-4 punkti, mida sinu arvates koolituse läbija peaks kursuselt kaasa võtma.
• Kust alustada ehk katseta, tee vigu, õpi. Hea videokoolitus saab alguse julgusest katsetada ja kindlast eesmärgist. Pole mõtet kohe investeerida tuhandeid eurosid. Algatuseks filmi sisu üles kasvõi mobiiliga. Tänased nutitelefonid pakuvad juba väga head pildikvaliteeti. Katseta ja ole loov – vaata, mis töötab, mis mitte. Professionaalsemaks ja kvaliteetsemaks saab alati minna. Kui juba mõningane kogemus on olemas, siis mõtle läbi, kas investeerida ise videotehnikasse (ja filmimise/montaaži väljaõppesse) või kaasata teenusepartner.
• Videokoolitus ei ole staatiline Powerpointi esitlus. Pane lähtuvalt eesmärgist paika stsenaarium. Eelsalvestatud materjal annab väga palju mänguruumi info edastamiseks, seega ära piirdu vaid tekstipõhiste slaididega. Videokoolitus võimaldab kaasata erinevaid graafikuid ja visuaalseid efekte, mis teevad pildi liikuvamaks ja pakuvad vaheldust. Alati ei pea koolitaja istuma laua taga. Võimalusel filmi (osa) koolitus(est) asukohas/keskkonnas, mis edasi antavat teemat toetab. Põimi teooria vahele kaasavaid küsimusi, millega edastatavat infot kinnistada ja millele osalejad vastama peavad.
• Mõtle, kuidas saavad osalejad soovi korral lisaküsimusi küsida. Näiteks meil on ettevõttes korraldatud nii, et uue töötaja koolituse puhul vaatavad osalejad video iseseisvalt ette ära. Sellele järgneb kokkulepitud ajal ühine online-koosolek jätkuküsimusteks või info täpsustamiseks. Planeeri sellele näiteks 15-30 minutit või vastavalt vajadusele.
• Küsi, kuidas läks. Positiivne tagasiside on alati meeldiv, kuid mind isiklikult huvitab alati rohkem see, mida oleks saanud teha paremini. Seetõttu soovitan alati küsida ka osalejatelt, mis neile meeldis, mis mitte. Samuti tuleks ka läbiviijal endal analüüsida ja märgata, kas ja mis jäi segaseks, mille kohta küsiti rohkem lisaküsimusi jne.
• Alusta salvestamist infost, mis ei kaota kiiresti ajakohasust. Kui on plaanis üles filmida suurem hulk koolitusi, siis tasub alustada sellistest, mille sisu on ka paari kuu pärast ajakohane. Kindlasti võiks ka mõelda, kuidas hiljem sisu võimalikult ressursisäästlikult värskendada, lisades uusi videolõike, küsimusi, graafikat.

Kokkuvõttes usun siiralt, et videokoolitused on tulnud selleks, et jääda. See ei tähenda, et silmast silma ühes ruumis korraldatavad koolitused ühel hetkel ei taastu. Me kõik igatseme vahetut suhtlust. Sellel on kahtlemata oma lisaväärtus. Samas on aga videokoolitustele väga palju eeliseid ning kombineerituna füüsiliste kohtumistega on neil kindlasti ka tulevikus koolitusmaastikul oma koht. Nagu öeldud – muutuvad ju harjumused ja meie tööiseloom. Üha rohkem inimesi saab oma tööaega ja kohta paindlikumalt planeerida. Nii ei pea tunniseks koolituseks enam teisest Eesti otsast kohale sõitma, vaid võib uut infot omandada oma kodus ekraani ees.

Imre Nõmmik, Elisa tootejuht ja sisekoolitaja