Värsked andmed: Eesti töötajatel on küll oma töös vabadust, kuid iga viies kardab tööl eksida
80% Eesti inimestest leiab, et neil on töös piisavalt iseseisvust ning vähene autonoomia ei häiri neid üldse või häirib väga harva. Kuigi enamik töötajatest ei tunne, et vähene iseseisvus neid töös igapäevaselt häiriks, kardab iga viies tööülesannete täitmisel vigu teha ning ligi viiendik tunneb, et jääb töömuredega üksi, näitab Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturuküsitlus.
Eesti töötajate ja tööotsijate seas korraldatud tööturuküsitlus näitab, et töötajad on üldiselt oma tööalase iseseisvusega rahul ning peavad seda üheks olulisemaks töökeskkonna omaduseks. 41% vastanutest ütles, et neid ei häiri vähene iseseisvus töös üldse, ning 39% märkis, et see mõjutab neid harva. Vaid 1% vastanutest tunneb väga sageli, et neil puudub töös piisav autonoomia.
Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul tähendab iseseisvus töötajate jaoks enamat kui paindlikku tööaega või võimalust töötada eri kohtades. „Aja- ja kohapaindlikkusest olulisem on võimalus oma tööd sisuliselt ise korraldada, mille aluseks on arusaamine töö eesmärkidest ja vastutuse võtmine tulemuse eest. See eeldab tööandjapoolset usaldust ja hirmude maha võtmist,“ ütles Seeder.
Küsitluse partner Elisa personalijuhi Agne Sokolov nõustus, et töötajad väärtustavad iseseisvust üha enam ja see on oluline faktor tööandja valimisel. “Kui juht usaldab ja laseb töötajal rohkem otsustada, siis võtab töötaja meelsamini ise vastutuse. Iseseisvus käib aga kaasas selgete eesmärkidega. Meil on organisatsioonis kõigil ligi 1000 töötajal seatud personaalsed eesmärgid.“ See on tema sõnul peamine mõõdupuu hindamaks, kas autonoomia kannab vilja või kus on vaja kurssi muuta. „Ei ole mõtet pimeduses ekselda või kõhutunde pealt eeldada,” tõi Sokolov välja.
Uuring näitab, et iseseisvus mängib olulist rolli töötajate rahulolu, motiveerituse ja tööandjaga seotuse puhul. Need, kes tunnevad väga sageli või alati, et neil ei ole oma töös piisavalt iseseisvust, hindavad oma tööga rahulolu madalamaks. Samuti mõjutab see tegur lojaalsust tööandja suhtes.
Vähene iseseisvus paistab olevat seotud ka tööturu aktiivsusega – neist, keda iseseisvuse puudumine sageli häirib, plaanib 42% lähiajal töökohta vahetada, samas kui vähese iseseisvuse pärast harva või üldse mitte muretsejate seas on see näitaja kõigest 13%.
Seeder lisas, et kui liigne kontroll ja „kuklasse hingamine“ vähendab töötajate rahulolu, siis suure vabaduse ja iseseisvuse andmisel on lihtne kalduda ka teise äärmusesse. „Kui töötajale antakse liiga palju iseseisvust ilma piisava toe ja tagasisideta, võib ta jääda oma tööalaste muredega üksi. Lisastressi tekitab teadmatus tööandja ootustest ja hirm eksida,“ selgitas Seeder.
Tööturuküsitlusest selgus ka, et enamik töötajaid ei karda oma töös eksida. 21% vastanutest ehk iga viies ütles, et kardab sageli või väga sageli tööülesannete täitmisel vigu teha. Seevastu 45% ei karda eksida või muretseb selle pärast harva.
Elisa personalijuht rõhutas, et vigade tegemist mõjutab psühholoogiline turvalisus ettevõttes. “Numbrid näitavad, et Eesti inimesed on oma töös üsna julged. Samas tuleb jälgida, et töötajale antud autonoomia ei oleks näiline ega kaoks esimese vea järel. Kui juht annab töötajale küll vabad käed, kuid pärast käib piltlikult öeldes punase pastakaga kõik üle, tõmbub töötaja tagasi ega julge enam uusi ideid pakkuda,“ ütles Sokolov.
Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales sel kevadel 6301 inimest. Küsitluse pikaaegne partner on Elisa Eesti.
Seotud märksõnad