Põhisisu algus

Usaldusväärne juht peab olema valmis, et inimesed teevad vigu

10.05.2021

Usaldusväärsust luuakse ettevõttes avatud suhtluse, inimeste kaasamise ja vigade tunnistamise pinnalt . Juht sealjuures peab olema alati osa lahendusest, mitte probleemist.

Juhtimine ei saa põhineda sellel, kes valjema häälega käsib, keelab või rohkem kontrollib. See peab toetuma üksteise usaldamisele. Minu kui juhi jaoks algabki kõik usaldusväärsusest. Muul viisil ei saa oma tööd hästi teha. Ilmselt on paljud kogenud, et jätkusuutlikult ja tulemuslikult töötada pole võimalik tiimis, kus õhk on nii paks, et seda võiks noaga lõigata. Või meeskonnas, kus inimesed ei julge oma arvamust avaldada ei teistele tiimikaaslastele ega ka juhile.

Seega algab usaldusväärsus aususest ja avatusest. Olen alati oma tiimile öelnud, et nad saavad minuga rääkida igal ajahetkel. Seda olenemata sellest, kas on olnud halb päev, kas on tehtud vigu või on põhjust rõõmustamiseks ja tähistamiseks. Kõik olukorrad on samaväärselt olulised. Ja see tõesti töötab tunduvalt paremini kui pidev mikromanageerimine või töötaja kontrollimine. Teisiti öeldes, kui meil on ühine teadmine, et räägitakse kõigest ja seda ka reaalselt järgitakse, ei tekigi mul vajadust kellegi iga töösammu kontrollida. Inimene teab, mida temalt oodatakse ja oskab vastutada.

Sellised ühised mängureeglid vähendavad võimalusi ebakõladeks ja pingeteks – mõistame paremini ootusi üksteistele. Need kokkulepped peavad olema paigas esimesest päevast ning ei tohiks sündida juhi peas, vaid kaasates oma inimesi. Laenates siinkohal oma hea kolleegi sõnu: “tuleb arvesse võtta, et hääl peab olema ka neil, kes vaikivad.” Arvestama peab kõigiga.

Kuhu oma energia suunata?

See, mis kirjas ja kokkulepitud, peab peegelduma ka tegudes. Juht peab olema valmis selleks, et inimesed teevad vigu. Ja nad kindlasti teevad neid. Me kõik teeme. Kellelegi ei meeldi ebaõnnestuda, aga arenedes ja edasi püüeldes ei saa me kunagi kõike laitmatult teha. Usalduslikus õhkkonnas peab olema valmisolek selleks, et vigu tehakse ja kokkulepe, et eksimine on okei, kui sellest õpitakse. Ja seda olenemata vea ulatusest ja mõjust.

Tehtud veast rääkimine ei pruugi olla lihtne ning juhi võimalus on oma avatud suhtumisega seda julgustada. Mis veelgi olulisem, kindlasti tuleks jälgida, et veale ei hakataks andma hinnanguid. Nii raiskame energiat probleemile, mitte keskendu sellele, kuidas olukorrast parema ja targemana välja tulla. Sellisel hetkel ei tohiks olla juht osa probleemist, vaid hoopis osa lahendusest. Kui inimese esimene mõte on, et juhile eksimusest rääkides saab ta vastu näppe ja mattub karmi sõnadelaviini alla, siis on üsna ilmne, et ta jätab selle sammu astumata.

Ja mitte ainult teiste julgustamine ei aita kaasa hea usaldusliku suhte loomisele. Juht peab olema valmis ka eeskuju näitama sellega, et ta räägib enda eksimustest. Ma pole veel näinud kedagi, kes poleks kunagi vigu teinud, küll aga neid, kes on enda “ämbreid” varjanud. Tean enda kogemusest väga hästi, et teiste ees enda ebaõnnestumisi tunnistada pole kerge. Juhi töö alguses oli see ka mulle ikka korralik väljakutse. Nüüd mõistan, et enda tehtu omaks võtmine aitab kiirelt keskenduda lahendustele ja asuda tegutsema.

Karm kontroll tapab loovuse

Kui teha tööd juhi usalduseta või igast oma sammust aru andes, hakkab olukord üsna kiiresti pärssima inimeste loomingulist lähenemist. Töötaja, kellel on võimalus ise oma tööd kujundada, leida lahendusi, pakkuda välja uusi ideid, saavutab ka paremaid tulemusi. Ja need lahendused on üldjuhul alati mitmekesisemad ja värvikamad. Juht võidab kõige rohkem siis, kui ta usub oma inimesi ja oma inimestesse.

Juhtide suurim probleem on kummitav minevik

Kuid kust ikkagi usaldamatus tekib? Väga tihti ongi usaldusväärse õhkkonna loomise takistuseks varasemas elus kogetu, mis kandub alateadlikult ka tänasesse päeva. Kellegi vead, mida ei suudeta aktsepteerida. Kellegi tegemata töö või ütlemata sõnad. Minevik häirib paratamatult olevikku ja tulevikku ja see võib saada väga suureks murekohaks praeguses tiimis. Kardetakse, et varasemad mustrid korduvad ning keskendutakse sellele, mis oli kunagi – mitte sellele, mis on täna või tuleb homme. Unustatakse ära, et kõndima õppimiseks tulebki enne kümneid kordi kukkuda.

Nii võibki paratamatult üha uuesti jõuda olukordadeni, kus juht ei suuda näiteks kodukontoris töötavat inimest usaldada, sest tekib kahtlus: äkki ta tegeleb seal kõige muuga peale tööülesannete? Kui tulemused kannatavad, ei tähenda see kohe, et inimene on hoolimatu või ükskõikne. Põhjus on sügavamal. Võib olla ta ei mõista oma rolli ja eesmärke, sest see jäi juhil talle selgitamata? Äkki ta ei julge enda tööd takistavast murest juhile rääkida, sest kardab süüdistusi, hinnanguid ja karistust? Võib olla ta...? Loetelu võib olla pikk ja põhjuseid sadu. Aga on üsna kindel, et küsimuse juured ulatuvad selgitamata ootusteni või lihtsa tõsiasjani, et polegi loodud võimalust üksteisega ausalt, avatult ja südamest südamesse kõnelda. Siis on ka keeruline usaldusväärsusest rääkida.

Kristina Judina, Elisa teeninduse valdkonna juht

Seotud märksõnad
Uus Elisa Elamus ja Huub Mine vaatama
Vanemad TV-teenused
Liitumised enne 10.08.2021
Mine vaatama